Toetuste väljamaksmine
Enamasti makstakse Euroopa Liidu toetus välja pärast seda, kui projekti kulu on tehtud ja toetuse saaja või partneri poolt tasutud. Toetuse saaja esitab enda ja/või partneri tehtud kulude hüvitamiseks rakendusüksusele maksetaotluseid E-toetuse keskkonna või mõne muu elektroonilise aruandlussüsteemi või kaudu. Makse tehakse toetuse saajale, kes kannab partneri osa ise edasi. E-toetuse keskkonda tutvustavad videod leiad siit.
Kulude hüvitamisviisidest ja toetuse maksmisest saab täpsemalt lugeda juhendist „Juhend projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks struktuuritoetusest toetuse taotlejale ja saajale“.
Lisaks maksetaotlusele tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele vähemalt lõpparuanne ja vajadusel vahe- ja/või järelaruanne. Viimane maksetaotlus makstakse toetuse saajale pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Aruandluse nõuded on kirjeldatud meetme määruses või toetuse andmise tingimustes.
Maksete prognoos
Sõltuvalt taotlusvoorust ja rahastamisviisist võib olla vajalik projekti alguses ja/või enne uut eelarveaastat esitada rakendusüksusele maksetaotluste esitamise prognoos. Toetuse saaja märgib prognoosis maksetaotluste esitamise ajad ja eeldatavad toetuse summad.
Toetuse saaja ja rakendusüksuse kohustused
- esitab rakendusüksusele kuludokumendid ja väljamaksetaotluse(d) vastavalt toetuse andmise ajagraafikule;
- esitab vastavalt aruandluse nõuetele rakendusüksusele seirearuanded saavutatud tulemuste kohta koos indikaatorite saavutustasemega aruandmise hetkel;
- võimaldab teostada kohapealset kontrolli;
- reageerib rakendusüksuse poolt esitatud põhjendatud nõudmistele;
- projekti lõppedes koostab lõpparuande projekti raames saavutatud tulemuste kohta ja esitab selle koos väljamaksetaotlusega rakendusüksusele (viimane väljamakse tehakse alles peale lõpparuande heakskiitmist);
- kohustub säilitama kõiki projektiga seonduvaid dokumente (sh kuludokumente ja lepinguid) kuni 2025. aasta lõpuni.
- Teavitab projektist vastavalt reeglitele
- seirab toetuse saaja projekti tulemuslikkust aruandluse alusel;
- täidab riikliku järelvalve funktsiooni, sh teostab kohapealset kontrolli, kontrollib kõiki projekte projektide eluea jooksul, tuvastamaks kas tegevused viiakse ellu vastavalt toetuse andmise otsuses toodud tegevusplaanile;
- teostab toetuse väljamaksed;
- volitatud audiitorid teostavad kõikide projektide seast valikuliselt auditit koostöös meetme rakendusasutuste ja -üksustega;
- teeb vajadusel ettekirjutuse rikkumiste lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumistega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks;
- nõuab toetuse saajalt tagasi toetuse kui taotluses on esitatud valeandmeid, toetust ei ole kasutatud sihipäraselt või kui toetuse saaja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus.
Riigihanked ja eelnõustamine
Toetuse andmise ühe tingimusena peavad toetuse saaja ja partner järgima toetuse kasutamisel riigihangete seadust, et tagada toetuse läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine.
Selle nõude täitmata jätmisel võib juhtuda, et vähendatakse eraldatud toetuse summat.
Kohustus järgida riigihangete seadust on:
- toetuse saajal, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
- partneril, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
- partneril, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, aga toetuse saaja on hankija.
Kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on võrdne 20 000 euroga (käibemaksuta) või sellest suurem, tuleb siiski järgida riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid.
Loe abiinfot, kellel on kohustus järgida riigihangete seadust
Soovitame dokumentide ettevalmistamisesse ja hanke läbiviimisesse kaasata hankealaste teadmistega spetsialist.
Riigihangete seaduse tõlgendamisel või riigihangete registri kasutamisel tekkivate küsimuste korral soovitame pöörduda Rahandusministeeriumisse esitades päringu nende nõustamisaadressile riigihanked@fin.ee.
RTK pakub tasuta riigihangete eelnõustamist ette valmistatud dokumentide põhjal hanke kolmes etapis:
1. etapp – enne hanketeate avaldamist
2. etapp – enne otsuste tegemist otsuste eelnõude alusel
3. etapp – enne hankelepingu muutmist
Riigihangete eelnõustamise teenus
Riigihangete eelnõustamise tulemusel esitame toetuse saajale ettepanekud riigihanke alusdokumentide, otsuste või hankelepingu muutmise projektide vastavusse viimiseks riigihangete seadusega.
Eelnõustamine ja nõustamise etapi valik on vabatahtlik, välja arvatud kui toetuse andmise tingimustes on selle läbimine toetuse saajale kohustuslik. Ükski eelnõustamise käigus tehtud ettepanek ei ole toetuse saajale täitmiseks kohustuslik ja tegemist ei ole järelevalve toiminguga. Riigihanke menetluse läbiviimise ning hankelepingu muutmise õiguspärasuse eest vastutab hankijana toetuse saaja või partner.
Riigihangete eelnõustamise teenust pakume toetuse saajatele ja partneritele.
Eelnõustamist ei pakuta üldjuhul:
- alla lihthanke piirmäära jäävatele riigihangetele;
- sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlustele, mille eeldatav maksumus ei ületa riigihanke piirmäära.
Kuidas toimida eelnõustamise saamiseks?
- Edastage eelnõustamise soov koos vajalike dokumentidega ja/või viitega riigihangete registrile SFOS-i kaudu projekti rakendusüksuse poolsele koordinaatorile;
- Dokumendid (näiteks hankeplaan) ja asjakohane info, mida ei ole võimalik riigihangete registrisse lisada, edastage koos pöördumisega;
- Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse (kui seda ei viida läbi riigihangete registris) ja kolmanda etapi eelnõustamise puhul edastage vajalikud dokumendid koos pöördumisega SFOS-i kaudu;
- Juhul, kui hankija soovib pärast tagasiside saamist eelnõustamist muudetud dokumentide alusel, siis tuleb sellest täiendavalt teavitada.
Kui piisavalt põhjalik eeltöö on tehtud, tuleb silma peal hoida sobiva toetusvooru avamisel.
Soovitame dokumentide ettevalmistamisesse ja hanke läbiviimisesse kaasata hankealaste teadmistega spetsialist.
Riigihangete seaduse tõlgendamisel või riigihangete registri kasutamisel tekkivate küsimuste korral soovitame pöörduda Rahandusministeeriumisse esitades päringu nende nõustamisaadressile riigihanked@fin.ee.
Riigihangetega seotud juhendmaterjalid ja videoloengud leiate RTK kodulehel taotlejale ja toetuse saajale rubriigis juhendite ja vormide alt.
Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 11 lõige 2 sätestab, et „Toetuse saaja tagab, et ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega riigihanke alusdokumentides on seatud tingimus, mille kohaselt pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.“
Eelnev tähendab, et ELi ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite kasutamisel 2021–27 tuleb edukal pakkujal nende riigihangete puhul, mille maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, esitada pärast hankelepingu sõlmimist riigihangete registri lepingu töölehel "Alltöövõtjad" järgmine info:
- alltöövõtja nimi ja registrikood
- alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu summa.
See info tuleb esitada hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja kohta, kellega on sõlmitud alltöövõtuleping maksumusega üle 50 000 euro (käibemaksuta).
Nõue info esitamiseks tuleb hankijal sätestada alusdokumentides.
****
Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 13 lõige 1 sätestab, et „Taastekava rakendamisega seotud asutused koguvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmeid. Andmeid kogutakse avalikest andmekogudest. Kui nõutavad andmed ei ole avalikest andmekogudest kättesaadavad, kehtestatakse toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus toetuse saaja kohustus need esitada.“
See tähendab, et taaste- ja vastupidavuskava vahendite kasutamisel tuleb edukal pakkujal esitada pärast hankelepingu sõlmimist riigihangete registri lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi hankelepingu täitmises osalenud alltöövõtjate kohta sõltumata riigihanke eeldatavast maksumusest ja alltöövõtulepingu maksumusest järgmine info:
- alltöövõtja nimi ja registrikood
- alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu summa.
Nõue info esitamiseks soovitame hankijal sätestada alusdokumentides.
Teavitustegevused ja ELi nähtavuse suurendamine
Euroopa Liidul on arvukalt rahastusprogramme, mille eesmärk on toetada eri valdkondade projektide algatusi Euroopa Liidus ja väljaspool seda. Kõik ELi rahalise toetuse saajad ja toetuste korraldamisega seotud asutused peavad kasutama oma teabevahetuses Euroopa Liidu embleemi, et tunnustada ELi programmide raames saadud toetust ja suurendada ELi nähtavust.
Teavitustegevuste põhimõtted
Kõigil ELi rahaliste vahendite saajatel on üldine kohustus märkida ära selle päritolu ja tagada EList saadud vahendite nähtavus.
ELi toetuse saajatel on üldine kohustus edasi anda ja suurendada ELi nähtavust. Seejuures on tähtis kohustus ELi embleemi õige ja väljapaistev esitamine koos lihtsa märkega rahastamise päritolu kohta, milles mainitakse ELi toetust.
Igal programmil on projekti teavitustegevustega seoses oma nõuded ja juhendid, mida projekti ellu viimisel peab järgima. Osa kommunikatsiooni ja teavitustegevustega seotud tegevusi tuleb kirjeldada juba projekti kirjutamise faasis.
Iga Euroopa Liidu programmi raames rakendatakse ühtselt kokkulepitud ELi poliitilisi prioriteete.
Oluline on oma teavitustegevuses nendele prioriteetidele viidata ning tutvustada laiemale avalikkusele suurt pilti ning seda, kuidas teie projekt erinevate poliitikaeesmärkide saavutamisele kaasa aitab.
Rohkem infot Euroopa Liidu 2021-2027 toetusperioodi ja prioriteedide kohta >>
ELi embleem on kõige tähtsam visuaalne kaubamärk, mida kasutatakse päritolu ära märkimiseks ja ELi rahalise toetuse nähtavuse tagamiseks. ELi toetuse esiletõstmiseks ei tohi peale ELi embleemi kasutada muud visuaalset identiteeti ega logo. ELi embleemi ei tohiks muuta ega liita muude graafiliste elementide või tekstidega. Kui lisaks liidu embleemile esitatakse teisi logosid, peaks liidu embleem olema vähemalt sama suur kui suurim muu logo.
NB! Jälgi vastava toetusprogrammi juhiseid logo ja täpsemate teavitusreeglite osas.
Sõltuvalt programmist võib teil olla kohustus kaasata teavitustegevusse EL, näiteks, kui
- teie projektil on eeldatavasti suur meediamõju
- see on strateegilise tähtsusega
- see ületab teatavat rahalist väärtust
Kõik teavitamise ja nähtavusega seotud kulud on võimalik kirjeldada projekti taotlusesse ja arvestada eelarves. Kommunikatsiooni ja teavitustegevustega seotud kulud on abikõlbulikud kulud.
Programmi teavitustegevuste nõuete täitmata jätmise korral võidakse ELi rahalist toetust vähendada.
Toetusfondide sümboolika ja logode näidised
Euroopa Liidul on arvukalt rahastusprogramme, mille eesmärk on toetada eri valdkondade projektide algatusi Euroopa Liidus ja väljaspool seda. Kõik ELi rahalise toetuse saajad ja toetuste korraldamisega seotud asutused peavad kasutama oma teabevahetuses Euroopa Liidu embleemi, et tunnustada ELi programmide raames saadud toetust ja suurendada ELi nähtavust.
Lisaks on veel näiteks ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused ning siseriiklikud programmid.
NB! Igal rahastamisprogrammil on detailsed teavitamise ja nähtavuse juhendid.
All pool on toodud näited erinevate rahastusprogrammide logodest. Sõltuvalt Euroopa Liidu rahastusmäärast, tuleb kasutada logo tekstiga "Rahastanud Euroopa Liit" või "Kaasrahastanud Euroopa Liit".
Interreg programmist rahastatud projektide puhul tuleb järgida vastava programmi teavitusreegleid.
Täpsem info Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste teavitustegevuste ja logode kohta programmi lehelt.
nt KIK, EAS, Kredex
Mõnikord on toetust saadud mitmes programmist korraga. Sellisel juhul tuleb hoolikalt lugeda mõlema programmi logo kasutamise juhiseid.
Viimati uuendatud 05.07.2023