Eesti taastekava

06.11.2023 toimus Eesti taastekava aastakonverents, kus esinesid lisaks rahandusministrile, kliimaministrile ja ettevõtjatele ka peaminister Kaja Kallas ja Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis. Arutleti majanduse konkurentsivõime üle ning REPowerEU potentsiaali üle fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisel ja taastuvenergia kasutuselevõtu hoogustamisel. Päeva juhtis Urmas Vaino.

Taastekava aastakonverents on järelvaadatav siit

Taastekava aastakonverentsi kokkuvõttev video 
 

30.06.2022 algatas Vabariigi Valitsus taastekava muutmise seoses RRFi vähenenud toetuse mahu, kõrge inflatsiooni, muutunud majandusliku ja geopoliitilise olukorraga. Mitteametlikud läbirääkimised päädisid 9.03.2023 ametliku taastekava muudatuse esitamisega Euroopa Komisjonile ning 12.05.2023 hindas Euroopa Komisjon taastekava muudatusettepaneku vastavaks. EL Nõukogu kinnitas muudatused rakendusotsusega 16.06.2023. a.

• Seoses toetusmahu vähenemisega (-12,13%), ajaliste ja rahaliste riskide maandamisega ning EK REPowerEU ettepanekuga otsustas Vabariigi Valitsus 30.06.2022 Taastekavast välja arvata Tallinna haigla (280 MEUR), Rohuküla raudtee (34 MEUR) ja multifunktsionaalsete kopterite soetamise (46,3 MEUR).
   
• 21.07.2022 otsustas Vabariigi Valitsus tõsta Viljandi haigla perioodi 2014-2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastuselt ümber taaste- ja vastupidavusrahastusse, kuna objekt ei valmi lõppeva perioodi abikõlblikkuse tähtajaks ning on läinud arvestatavalt kallimaks (uuenenud summa 72 MEUR).
   
• 20.09.2022 otsustas Vabariigi Valitsus asendada Rail Baltic ühisterminali investeeringu 5 Rail Baltic viadukti rahastamisega, kuna ühisterminali hange kukkus läbi ning rahastatav hoone ei valmi enam rakendusperioodil.
   
• Vabariigi Valitsus otsustas 20.09 ja 29.09.2022 vabanenud toetusmahu läbirääkimiste positsiooni järgmiselt: taastekavas olevate kallinenud investeeringute katmiseks: rohetehnoloogiad (5 MEUR), energiameetmed (9,9 MEUR), Tallinna vanasadama trammiliin (10,5 MEUR); ning uute meetmete lisamiseks või olemasolevate suurendamiseks energiakriisiga toimetulekul:  lisatoetus ettevõtjatele ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks (10 MEUR); varustuskindluse investeeringute toetusmeede ettevõtjatele (20 MEUR); lisaraha väikeelamute rekonstrueerimise toetamiseks (8,9 MEUR); Lääne-Eesti radar (66,8 MEUR); jaotusvõrgu läbilaskevõime suurendamine (20 MEUR); multifunktsionaalne töölaev (18 MEUR). 
   
• Mais 2022. a. lepiti EL tasandil kokku REPowerEU algatuses, mis keskendub Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiirele vähendamisele ja rohepöörde hoogustamisele. REPowerEU toetuse õigusraam ei ole veel kehtestatud, kuid Eestile eraldatud toetuse maht on hetkel kokku lepitud summas 83 423 000 eurot. Lisaks on võimalik REPowerEU-sse üle kanda kasutamata Brexitiga kohanemise reservi maht 6 615 646 eurot. Kokku on seega võimalik teha rahastamisettepanekuid Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste alustamiseks 90 038 646 euro ulatuses. REPowerEU kasutamiseks tuleb taastekava muuta ja lisada sellesse REPowerEU peatükk, mille tulemuste saavutamise siseriiklik tähtaeg on kõige hiljem mai 2026.a. 
   
• Ametlike läbirääkimiste käigus täpsustati veel reformide ja investeeringute tulemusi ning Euroopa Komisjon hindas Eesti uuendatud taastekava ettepaneku kriteeriumitele vastavaks 12.05.2023. Euroopa Liidu Nõukogu ECOFIN (majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu) kohtumisel 16.06.2023 kinnitati uuendatud rakendusotsus ja selle lisa (reformide ja investeeringute lühikirjeldused ja kokku lepitud eesmärgid ja sihid (ehk tulemused) ning viimaste jagunemine maksetaotlustesse ja iga maksetaotluse EL toetuse summad).

REPowerEU peatüki reformid ja investeeringud peavad panustama vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest (regulatsiooni artikkel 21c lõige 3, õigusraami leiad siit):

a)    parandada energiataristut ja -rajatisi, et rahuldada kiireloomulise gaasivarustuskindluse, sealhulgas veeldatud
maagasi varustuskindluse vajadusi,
b)    parandada hoonete ja elutähtsa energiataristu energiatõhusust, vähendada tööstuse CO2 heidet, hoogustada kestliku biometaani ja taastuvallikatest toodetud või saastevaba vesiniku tootmist ja kasutust ning suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõtu;
c)    aidata kaasa energiavaesuse vähendamisele;
d)    ergutada energianõudluse vähendamist;
e)    lahendada riigisisese ja piiriülese energiaülekande ja -jaotuse kitsaskohad, toetada elektrienergia salvestamist ja kiirendada taastuvate energiaallikate integreerimist ning toetada heiteta transporti ja selle taristut, sealhulgas raudteid;
f)    toetada punktides a–e sätestatud eesmärke töötajate kiirema ümberkvalifitseerimise ja neile roheliste kutseoskuste ja seonduvate digioskuste andmise ning rohepöördega seotud kriitilise tähtsusega tooraine ja tehnoloogia väärtusahelate edendamise kaudu.
 

Toetatavate reformide ja investeeringute valikul lähtuti Eestile 2022./2023. aastaks tehtud riigipõhistest soovitustest, mh suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, sealhulgas kasutades RRF-i, kava REPowerEU ja muid ELi vahendeid; vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja mitmekesistada fossiilkütuste importi, kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu tagades piisava ühendusvõimsuse ja tugevdades riigisisest elektrivõrku, suurendada energiatõhusust. Arvestades toetuse mahtu, ei ole võimalik kõiki riigipõhiseid soovitusi REPowerEU eelarvega katta.

Lisaks vastavusele REPowerEU eesmärkidega ning kooskõlale riigipõhiste soovitustega, hinnati ka reformide ja investeeringute sobivust kitsasse ajaraami (tulemused peavad olema saavutatud hiljemalt maiks 2026), kooskõla „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) põhimõtetega, alternatiivsete rahastusallikate olemasolu, reformi või investeeringu möödapääsmatust ja mõjusust. 

Vabariigi Valitsus otsustas 15.12.2022 REPowerEU mahu ulatuses rahastamisettepanekud Taastekavasse lisamiseks ja Euroopa Komisjoniga läbirääkimiste alustamiseks järgmiselt: taastuvenergia kiirendamise reform 31,8 MEUR; biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamine 20,2 MEUR; väikeelamute energiatõhususe lisaraha 20 MEUR; taastuvenergia tootmise võrku integreerimise võimekuse lisaraha 18 MEUR. 

Dokumendid: 

15.12.2022 VV protokollilise otsuse lisa REPowerEU toetuse kasutamise
ja taastekava muutmise ettepaneku kinnitamine

16.06.2023 uuendatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (muudatustega)

REPowerEU DNSH analüüs 

RRFi muudatustega seotud DNSH analüüs

Taastuvenergia kiirendamise audit 

Vabariigi Valitsus kinnitas Taastekava 17.06.2021, Euroopa Komisjon andis kavale heakskiidu 05.10.2021 ning EL Nõukogu kinnitas Eesti Taastekava oma rakendusotsusega 29.10.2021. a.  Taastekava aruandluse ja seire üksikasjad lepiti Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel kokku 22.03.2022 tegevuskorras. 

• 22.03.2022 kinnitatud tegevuskorra kokkulepe
• 21.10.2021 kinnitatud nõukogu rakendusotsus
• 5.10.2021 heaks kiidetud algne Eesti taaste- ja vastupidavuskava