Keskkonnanõuded

Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuurivahendite (SF) ning taaste- ning vastupidavusrahastu (RRF) eesmärke tuleb ellu viia arvestades kestlikku arengut ning edendades kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Lähtuvalt Euroopa Liidu roheleppest ja kestliku rahastuse põhimõttest ei tohi majandustegevused oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärkide saavutamist. Taristuinvesteeringute puhul tuleb arvestada nende kliimakindlusega.

"Ei kahjusta oluliselt" põhimõte

„Ei kahjusta oluliselt“  (ing. k. do no significant harm ehk lühendatult DNSH) põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Tegemist on horisontaalse põhimõttega, mida kohaldatakse struktuurivahendite kasutamisel sõltumata tegevusalast ja toetavast tegevusest. Samuti peavad taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavad reformid ja investeeringud vastama olulise kahju ärahoidmise põhimõttele. Kõigi majandustegevuste puhul tuleb arvestada kliimamuutustega, nende leevendamise ja kohanemise võimalustega, samuti elurikkuse säilitamisega, ressursside kestliku kasutamise ja ringmajandusele üleminekuga ning keskkonnasaaste vältimise ja vähendamisega.  

„Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte tähendab, et majandustegevustega ei tohi tekitada olulist kahju ühelegi järgmisele keskkonnaeesmärgile: 

  • kliimamuutuste leevendamine- vältima peab olulist kasvuhoonegaaside heite suurenemist;
  • kliimamuutustega kohanemine- vältima peab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Arvestama peab kliimamuutuste mõju kavandatud tegevusele, kui ka tegevuse mõju kliimamuutustega kohanemisele;
  • vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse- vältima peab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee ning mereala hea keskkonnaseisundi kahjustamist;
  • üleminek ringmajandusele- tegevus ei tohi põhjustada olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, samuti suurendada oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist;
  • saastuse vältimine ja tõrje- tegevus ei tohi suurendada märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse;
  • elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine- tegevus ei tohi kahjustada märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustada elupaikade ja liikide, sealhulgas Euroopa Liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust (nt Natura 2000 alad).
Joonis 1: Euroopa Liidu välisvahendite kasutamise põhimõtted. Allikas: RTK
Joonis 2: Keskkonnaeesmärgid, mille saavutamiseks peab majandustegevus vältima keskkonnale olulise kahju tekitamist. Allikas: ikoonid Pixel perfect, RTK

Kliimakindluse tagamine

Struktuurivahendite kasutusel on kohustus tagada taristu investeeringutel kliimakindlus. See kehtib investeeringutele, mille kestvus on vähemalt 5 aastat. Taristu käsitlus on lai, hõlmates nii hooneid, võrgutaristut kui ka mitmesuguseid ehitatud süsteeme ja varasid. 

Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks saavutatava kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgiga ning 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Taristu kliimakindluse hindamine hõlmab nii kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsimist. Selleks tuleks analüüsida toetava tegevuse CO2 ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning hinnata kliimamuutuste võimalike riske ja leida nende leevendamiseks lahendused.

Sõltuvalt projekti rahastusalllikast ja projekti mõjust on võimalik analüüsi läbi viia nii lihtsustatult, kui ka üksikasjalikumalt. Eesmärgiks on tagada, et investeering aitab kaasa või ei takista kliimaeesmärkide saavutamist ning oleks valmis kliimamuutustest tingitud väljakutsetega hakkamasaamisel.
 

Joonis: Kliimakindluse hindamise protsess. Allikas: Euroopa Komisjoni tehnilised suunised taristu kliimakindluse tagamiseks aastateks 2021-2027.

Toetuse saaja kohustused

  • Struktuurifondide ja taasterahastu vahendite kasutamisel peab arvestama üldise põhimõttega, et kõigi tegevuste puhul tuleb vältida olulise negatiivse keskkonnamõju tekitamist, et saavutada kliima- ja keskkonnaeesmärgid.
  • Vastavalt rahastustingimustele võib olla vajalik toetuse saamiseks analüüsida oma tegevuse vastavust „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Hindamise protsessi jaoks on koostatud juhendmaterjal, mis põhineb Euroopa Komisjoni tehnilistel suunistel.  
  • Vastavalt rahastustingimustele, kui toetust kasutatakse taristu ehitamiseks, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, siis tuleb tagada sellise investeeringu kliimakindlus.  Selleks tuleb läbi viia kliimakindluse hindamine, mis põhineb Euroopa Komisjoni tehnilistel suunistel (vt peatükk "Juhendid ja abimaterjalid"). Kliimakindluse tagamine algab projekti arendusfaasist, et terviklikult läbi mõelda projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ja võimalustele kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, et saavutada tulevikus kliimaeesmärgid. Ühtlasi on oluline, et taristuinvesteering on vastupidav kliimamuutustega kohanemisel ning selleks tuleb välja selgitada peamised kohanemise riskid ning leida nende leevendamiseks lahendused. 
  • Keskkonnamõjude hindamine (KMH) on eraldiseisev kohustus, mille nõuded on toodud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Kui projekti rahastamiseks plaanitakse kasutada ka Euroopa Liidu välisvahendeid, siis võimalusel saab KMH osana läbi viia ka „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse analüüs ja kliimakindluse tagamise hindamine. 
  • Arvestama peab nii otseseid projekti või tegevuse elluviimisel tekkivaid mõjusid, kui ka esmaseid kaudseid mõjusid, mis avalduvad projekti või tegevuse hilisemal rakendamisel. See tähendab, et tuleb arvesse võtta kogu olelusringi, nagu tootmine, kasutamine ja kasutuselt kõrvaldamine. Selleks, et vähendada ja vältida olulise kahju tekkimist tuleb vajadusel kavandatud tegevuse mõjusid leevendada läbi tehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste või eelistada madalama keskkonnamõjuga alternatiive.
  • Kui majandustegevus võib kaasa tuua olulise negatiivse keskkonnamõju eelpool nimetatud kliima- ja keskkonnaeesmärkidele, siis see tähendab, et tegevus ei vasta „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele ning sellist majandustegevust ei saa EL-i välisvahenditest toetada.
  • Kus võimalik, tuleks rakendada hangete puhul keskkonnahoidlikke kriteeriume. 

Viimati uuendatud 13.09.2022