Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)

Koroonaviirus on alates 2020.a. kevadest Euroopat ja maailma jõuliselt räsinud, pannud proovile tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi ning meie ühiselu ja koostöö senised tavad. Selleks et kaitsta elusid ja elatusvahendeid, taastada ühtne turg ning kindlustada püsiv ja jõukas taastumine, tegi Euroopa Komisjon 27.05.2020 ettepaneku uue taasterahastu Next Generation EU loomiseks, mille maht on 750 miljardit eurot.

Eesti toetus RRFist on 863,3 miljonit eurot, REPowerEU toetus 90,04 miljonit eurot.

Kokku on 16.06.2023 kinnitatud uuendatud taastekava EL toetus Eestile 953,3 miljonit eurot. 


*Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetusmaht Eestile pidi algsete arvutuste kohaselt olema 1,1 mld eurot, kuid seoses SKP oodatust hoogsama kasvuga 2020-2021.a. väheneb meie toetusmaht 863,3 mln euroni

    Next Generation EU paketis on kesksel kohal taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility (RRF)). Rahastu eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digiülemineku toetamiseks.

    Euroopa Komisjon avaldas 18. mail 2022. a „REPowerEU“ kava, mille eesmärk on minna kiiresti üle puhtale energiale ja kaotada ELi sõltuvus Ukrainasse sissetunginud Venemaa fossiilkütustest. EL impordib 90% tarbitavast gaasist, millest Venemaalt saadi üle 40%. Venemaalt pärines ka 27% ELi nafta- ja 46% ELi kivisöeimpordist. ELi sõltuvuse kaotamiseks Venemaalt pärit fossiilkütustest tuleb säästa energiat ja suurendada energiatõhusust, hoogustada ELi üleminekut puhtale energiale, mitmekesistada tarneriike ning tagada energia varustuskindlus. Neid eesmärke on võimalik toetada nii investeeringute kui reformide ja nende kombinatsioonidega.

    Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate projektide kaart 

    Allikas: Euroopa Komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastu koduleht

      Taasterahastu eesmärgiks on

      • edendada EL majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisile valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali,
      • leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju, eelkõige naistele, aidata kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele,
      • toetada rohepööret, aidates kaasa 2030. aastaks kehtestatud liidu kliimaalaste eesmärkide saavutamisele ja 2050. aastaks kehtestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisele
      • toetada digipööret, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, liidu majanduse kestliku kasvu ja lõimimise taastamisele ja edendamisele
      • aidata kaasa uute kvaliteetsete töökohtade loomisele ning liidu strateegilisele autonoomsusele kõrvuti avatud majandusega ning luues Euroopa lisaväärtust.

      RRFi kasutamiseks tuleb liikmesriikidel koostada Taastekava, mis peab olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste väljakutsete ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega („Eesti 2035“), riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning jagatud juhtimise fondide (ühtekuuluvuspoliitika, merendus- ja kalandusfond ning sisejulgeolekufondid) partnerlusleppe ja rakenduskavadega. 

      Taastekavas soovitatakse keskenduda muuhulgas ka seitsmele üle-Euroopalisele juhtalgatusele (flagship).

      Viimati uuendatud 16.06.2023