Rakenduskava ja partnerlusleppe ametlik esitamine Euroopa Komisjonile
18. juulil 2022 kinnitas Euroopa Komisjon ametlikult Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027.
4. oktoobril 2022 kinnitas Euroopa Komisjon 2021-2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja õiglase ülemineku kava.
2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide kehtiv rakenduskava:
18. septembril 2023 kiideti Euroopa Komisjoni poolt heaks muudetud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava.
Varasemad ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavad (vastuvõtmiskuupäeva järgi).
2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava esmane kinnitamine
10. detsembril 2014 kinnitas Euroopa Komisjon esimest korda 2014-2020 perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, milles on välja toodud toetuse kasutamise eesmärgid; oodatavad tulemused, sh fondide kaupa ja meetmed ning nende rahastamine.
10.12.2014 rakenduskava ja rakenduskava kinnitamise otsus
Rakenduskava koostamisel lähtuti põhimõttest, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on ühekordne võimendus oluliste muutuste saavutamiseks Eestis. Nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust või kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju.
Kui eelmisel perioodil sai eurotoetuse abil korda tehtud suur osa riigi baastaristust - lihtsustatult teed, hooned ja torud - siis 2014-2020 toetusperioodil on keskmes tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi tõstmine. Eesti suunab eurotoetust hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna ja energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks.
Partnerluslepped
EL vahendite kasutamiseks uuel eelarveperioodil koostasid liikmesriikid kõiki 5 fondi hõlmava partnerluslepe (Partnership Investment and Development Contract). Selles lepiti kokku peamised rahastamisprioriteedid, võimalikud eeltingimused vahendite kasutamiseks, eesmärgid ja nende saavutamise mõõdikud ning vahendite administreerimise üldine korraldus. EL vahendite kasutamiseks ei koostata eraldi strateegilist raamkava nagu seni (nt Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013) – seda asendabki uuel perioodil partnerluslepe.
Partnerlusleppe alusel koostatakse rakenduskavad, milles rahastatavate valdkondade lõikes kirjeldatakse konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning nende rahastamine. Eesti koostas ühtekuuluvusfondide tulemuslikumaks ja efektiivsemaks rakendamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond) kohta ühe rakenduskava (perioodil 2007-2013 oli 3 rakenduskava).
Eraldi rakenduskavad koostatakse ühtse põllumajanduspoliitika fondide rakendamiseks - Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskavad. Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020
Partnerluslepped
Põllumajanduspoliitika fondide rakenduskavad
Viimati uuendatud 07.11.2023