Projekti taotluse kirjutamine ja esitamine

Euroopa Liidu fondidest raha taotlemisel on oluline silmas pidada, et osades taotlusvoorudes antakse raha vaid tingimusel, et abi soovijad annavad projekti elluviimiseks ka omapoolse rahalise panuse.

Teiseks oluliseks põhimõtteks on järelfinantseerimine, mille kohaselt Euroopa Liidu toetus makstakse enamasti välja pärast seda, kui toetuse saaja või partner on kulud tasunud. Toetuse väljamaksmine toimub taotleja esitatud dokumentide alusel. See tähendab, et toetuse saajal peab olema võimekus teha esmased investeeringud ja väljamaksed oma vahenditest. Seejärel saab toetuse saaja esitada dokumendid toetuse väljamaksmiseks rakendusüksusele. 

Euroopa Liidu välisvahenditest toetatavad projektid peavad olema kooskõlas horisontaalsete põhimõtetega: 

• EL põhiõiguste harta järgimine;
• Meeste ja naiste võrdõiguslikkus, soolise aspekti arvestamine ning sooküsimuste lõimimine;
• Mittediskrimineerimine (sh puuetega inimeste juurdepääs);
• ÜRO kestliku arengu eesmärgid, Pariisi kliimalepe ja “Ei kahjusta oluliselt” põhimõte.
   

Euroopa Liidu projektide puhul on oluline silmas pidada ka riigiabi andmise piiranguid, sest see võib mõjutada toetuse saamist. Euroopa Liidu asutamisleping põhimõtteliselt keelab riigiabi andmise, välja arvatud juhul kui see on põhjendatud üldise majandusarengu tagamisega. Keelust kinnipidamise ning ühtsetel alustel rakendatavate erandite jälgimise eest kogu EL-is vastutab Euroopa Komisjon. 

Mis on riigiabi? 
Riigiabi on EL toimimise lepingu artikkel 107 lg 1 tähenduses “… igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.”  

Kas tegu on riigiabiga? 

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:

• Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest, s.h ka riigi sihtasutuste (nt EAS, KIK, PRIA) või avalik-õiguslike asutuste (nt Kultuurkapital) ja avaliku sektori valitseva mõju all olevate äriühingute vahenditest ning riigiabi võib anda mitte üksnes rahaliste toetuste või intressitoetuste vormis, vaid ka laenu, laenutagatise, kapitalisüsti jms vormis;
   
• Abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks või omavad abimeedet administreerivad ametkonnad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised);
   
• Abimeede annab majandusliku eelise abi saajale. Selle tingimuse juures tuleb esmalt hinnata, kas abisaaja tegeleb majandustegevusega. Majandustegevus on mistahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul. Tähtis ei ole abisaaja juriidiline vorm, omandivorm või kasumi teenimine – ka spordiklubi, kohaliku omavalitsuse üksus või mittetulundusühing võib tegeleda majandustegevusega, kui ta pakub kaupu või teenuseid. Kui üksus tegeleb nii majandustegevuse kui mittemajandustegevusega, loetakse teda ettevõtjaks vaid seoses majandustegevusega. Eeliseks loetakse iga majanduslikku kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, näiteks: ettevõtja ostab/rendib riigi maad hinnaga, mis on madalam turuhinnast, ettevõtja müüb riigile maad turuhinnast kõrgema hinnaga, sooduslaen, ettevõtja saab riigilt riskikapitali tingimustel, mis on soodsamad kui erainvestori poolt pakutava riskikapitali puhul, maksuvabastused, toetus koolitusel osalemiseks; investeeringutoetus;
   
• Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Kui abi tugevdab või parandab abisaaja positsiooni võrreldes tema konkurentidega, siis tõenäoliselt on tegemist kasvõi potentsiaalse konkurentsi moonutamisega. Praktikas piisab üldjuhul selle tingimuse täitmiseks, kui abisaaja osaleb vaba konkurentsi tingimustes majandustegevuses. Otsustavaks teguriks on siinkohal potentsiaalne konkurentsi moonutamine, mitte asjaolu, et tegelikkuses avalduvad moonutamise tagajärjed üksnes kõnealuses liikmesriigis. Abi võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, kuna võib muuta teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemise keerulisemaks. Abi summa suurus üldjuhul ei välista iseenesest liikmeriikidevahelise konkurentsi moonutamise ohtu.

Juhul kui abi vastab kõigile neljale tingimusele, on tegemist riigiabiga. Kui ühele ei vasta, siis ei ole tegemist riigiabiga.  

Täpsemalt saab riigiabist lugeda riigiabi käsiraamatust Riigiabi materjalid Rahandusministeeriumi kodulehel.

Mis on "vähese tähtsusega abi"?

Kuigi EL toimimise lepingu artikkel 107 lg 1 annab riigiabi üldise keelu, võidakse EL toimimise lepingu alusel vastu võtta õigusakte, millega loetakse mõni abi liik ühisturuga kokkusobivaks ja vabastatakse teatamiskohustusest (sh vähese tähtsusega abi määrus, grupierandite määrused). Samuti võib Euroopa Komisjon anda suuniseid eri valdkondades riigiabi olemasolu tuvastamiseks.

Vähese tähtsusega abi (VTA) on seega üks erandeid, mille alusel võib riigiabi tunnustele vastavat toetust ettevõtjatele anda juhul, kui täidetakse asjakohase VTA määruse tingimusi.

Vastavalt määrusele 1407/2013 ei tohi ühele ettevõtjale antava VTA kogusumma mis tahes kolme ettevõtte majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Siinkohal tuleb silmas pidada, et vähese tähtsusega hulka loetakse ka põllumajanduslik vähese tähtsusega abi (määrus 1408/2013) ja kalanduslik vähese tähtsusega abi (määrus 717/2014). Ehk siis määruse 1407/2013 alusel VTA andmisel ei tohi selle määruse alusel antud VTA-le ületada 200 000 eurost piirmäära koos põllumajandusliku ja kalandusliku VTA-ga. 

Rendi või tasu eest kaupu vedava maanteetranspordi valdkonnas tegutseva taotleja puhul ei ületa mis tahes kolme ettevõtte majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi kogusumma koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot.

Määruse 1407/2013 tähenduses hõlmab „üks ettevõtja” kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

1. ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2. ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;
3. ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
4. ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.

Abi andmine

Abi andmise hetkeks tuleb lugeda kuupäeva, millal ettevõtjal tekkis seaduslik õigus seda abi saada, milleks toetuste puhul on üldjuhul taotluse rahuldamisotsuse kuupäev. Antud abi summa ja abi liik on määratletud taotluse rahuldamisotsuses. 

Riigiabi teemat koordineerib ja üldistes küsimustes nõustab Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond.

Kõigi abi andjate poolt ettevõtjale antud VTA ja ka muu riigiabi kohta saab infot Rahandusministeeriumi riigiabi- ja vähese tähtsusega abi registrist, kuhu on võimalik päringut SIIT

Toetuse andmise ühe tingimusena peavad toetuse saaja ja partner järgima toetuse kasutamisel riigihangete seadust, et tagada toetuse läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. Selle nõude täitmata jätmisel võib juhtuda, et vähendatakse eraldatud toetuse summat.

Rohkem infot riigihangete seaduse nõuete täitmise kohta >>