Välisvahendite rakendamine

Perioodil 2007-2013 struktuuritoetuste rakendamine

Perioodil 2007–2013 oli Eestil võimalik kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi ligi 3,4 miljardi euro ulatuses ehk aastas umbes kaks korda rohkem kui varem. Seejuures üle poole toetusest tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist. Euroopa Liidu eraldatud finantsidele lisandub Eesti umbes 575 miljoni euro suurune panus. NB! Perioodil 2007–2013 ei liigitunud põllumajandus- ja kalandustoetused enam struktuuritoetuse alla.

Aastateks 2007–2013 valmistati ette riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia, mis on struktuurivahendite rakendamise aluseks olev strateegiline raamdokument. Strateegia elluviimiseks koostati sotsiaalmajanduslike partnerite ning Euroopa Komisjoniga koostöös kolm rakenduskava, mille täitmist juhivad järgmised ministeeriumid:

• Inimressursi arendamise rakenduskava (Haridus- ja teadusministeerium). Rakenduskava maht oli üle 391 miljoni euro, kavandab aastateks 2007–2013 haridust, teadus- ja arendustegevust, noorsootööd, tööturgu, ettevõtlust ning haldusvõimekuse tõstmist toetavad tegevusi, mis soodustavad liikumist teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna poole. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest.

• Elukeskkonna arendamise rakenduskava (Keskkonnaministeerium). Rakenduskava hõlmas veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri, säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide, hariduse, tervishoiu ning hoolekande infrastruktuuri arendamist. Rakenduskava alt jagatud umbes 1,4 miljardi euro suurune toetus tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist (ÜF).

• Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium). Rakenduskava hõlmas ettevõtete arengu ja tootlikkuse kasvu toetamist, teadus- ja arendustegevuse (T&A) võimekuse ning turismi ja loomemajanduse arendamist, pikaajalisele majandusarengule suunatud riiklike T&A programmide arendamist ning riiklike programmide käivitamist prioriteetsetes suundades, transpordi infrastruktuuri ning infoühiskonna arendamist. Rakenduskava maht on üle 1,6 miljardi euro ning toetus tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist.

Perioodil 2004-2006 Euroopa Liidu toetuste rakendamine

EL struktuurivahendite kasutamine 2004-2006 aastatel tugines Eesti Riiklikule Arengukavale, mis on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud arengudokument ning sisaldab toetust vajavate prioriteetsete valdkondade üksikasjalikku kirjeldust. Mitmeaastase planeerimise vahendina hõlmab arengukava niihästi riiklikke, regionaalseid kui ka valdkondlikke eelisarendatavaid prioriteete, meetmeid ning eesmärke. 

Perioodil 2004–2006 sai Eesti kasutada enam kui 371,4 miljonit eurot struktuuritoetust.

Toetus tuli neljast struktuurifondist:

• Euroopa Sotsiaalfond (ESF, maht ca 700 miljonit eurot), mis on suunatud peamiselt tööhõive tõstmisele ja tööturu arendamisele.
• Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF, maht ligi 2,4 miljardit eurot), mis toetab majandusarengut ja uute töökohtade loomist.
• Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF, maht ligi 500 miljonit eurot), mis toetab põllumajanduse ja maaelu ümberkorraldamist.
• Kalanduse Arendusrahastu (FIFG, maht ligi 100 miljonit eurot), mis toetab kalandussektori arengut.

Eesti kasutas sellest ära 99,2% ehk üle 368 miljoni euro.

Kolme aasta jooksul loodi ELi toel 13 710 uut töökohta, toetati 1886 ettevõtet ning ehitati ja remonditi 95 km maanteid. Lisaks loodi struktuurifondide toel 835 uut ettevõtet, kaasati 30 578 töötut aktiivsetesse tööturu meetmetesse ning moderniseeriti kaks haiglat.

Vaata ka aastate 2004-2006 Eesti riiklikku arengukava