Termin eesti keeles |
Termin inglise keeles |
Selgitus |
|
|---|---|---|---|
| Aastakoosolek (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Annual Meeting (AM) | Norra/EMP finantsmehhanismi aastakoosolek, kus kasusaajariik annab doonorriikidele ülevaate programmide seisust. Vt ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused. |
|
| Abikõlblikkus | Eligibility | Vastavus kindlatele õiguslikult kehtestatud kriteeriumidele, millele vastamisel saab toetust. Vt ka abikõlblik kulu. |
|
| Abikõlblik kulu | Eligible cost | Kulu, mis vastab siseriiklike ja ELi õigusaktidega kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Nii toetusest kui omafinantseeringust tehtavad kulud kuuluvad abikõlbliku kulu hulka. Vt ka abikõlblikkus. |
|
| ALMA | ALMA (Aim, Learn, Master, Achieve) | Algatus, mille kaudu on võimalik toetada ebasoodsas olukorras olevate noorte integreerimist tööturule. Rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ist. Vt ka Euroopa Sotsiaalfond. |
|
| Arachne | Arachne | Riskihindamisvahend, mis ühendab mitmeid andmeallikaid ja märgistab potentsiaalselt riskantseid projekte ja toetuse saajaid. | |
| Aruandeaasta/aruandlusaasta | Accounting year |
Aruandlusperiood, mille kohta liikmesriik esitab Euroopa Komisjonile aruande. Näiteks perioodil 2021-2027 on aruandeaasta ajavahemik 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini, välja arvatud esimese aruandeaasta puhul, mil see on ajavahemik kulutuste rahastamiskõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2022. Viimase aruandeaasta puhul on see ajavahemik 1. juulist 2029 kuni 30. juunini 2030. |
|
| Audit | Audit |
Sõltumatu hinnang toetuse andmise protsessile. Teostatakse kahte liiki auditeid: 1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse struktuuritoetuste andmiseks loodud juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimist struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud asutustes; 2) Projektiaudit - projekti auditeerimine, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude vastavust Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele. |
|
| Auditeeriv asutus | Audit Authority (AA) | Iseseisev ja sõltumatu auditi üksus, mis auditeerib korraldusasutuse, rakendusasutuste ja - üksuste ülesannete täitmist ning toetuse saajate projekte. Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium. |
|
| Auditeeriva asutuse arvamus | Audit opinion |
Auditeerivalt asutuselt Euroopa Komisjonile iga-aastaselt esitatav hinnang kulude aastaaruande täielikkuse, õigsuse ja täpsuse, aastaruande kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning toetuse andmist korraldavate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimise kohta. |
|
| Brexiti kohanemise reserv | Brexit Adjustment Reserve (BAR) | Fond, mis loodi, et leevendada Ühendkuningriigi liidust väljaastumise negatiivseid mõjusid liikmesriikidele. |
|
| CARE | Cohesion`s Action for Refugees in Europe (CARE) | Euroopa Komisjoni tegevuskava, mille eesmärk on võimaldada liikmesriikidel pakkuda fondidest kiiret esmast abi Ukrainast Vene sõja tõttu lahkunud sõjapõgenikele. |
|
| Digipööre | Digital transformation | Tehnoloogilise arengu ning innovatsiooni tulemusena toimuv ärimudelite muutumine ja kohandumine ning sellest tulenevad muutused tarbija- ning sotsiaalses käitumises. Digipööre on sisuline, innovaatiline ja kvalitatiivne arengumuutus ettevõtte äristrateegias. See on digitaalse tehnoloogia abil sisemiste protsesside, kultuuri ning kasutajakogemuse muutmine eesmärgiga võtta kasutusele uued ärimudelid. Vt ka Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF). |
|
| Doonorprogrammi partner (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Donor Programme Partner (DPP) | Norra/EMP finantsmehhanismi igale programmile on määratud doonorriigist partner, kes nõustab programmi ettevalmistamisel ja rakendamisel. Vt ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused. |
|
| Doonorriik (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Donor State | Kasusaaja riigile toetust andev riik. Näiteks Norra toetuste puhul on doonorriigiks Norra. Euroopa Majanduspiirkonna toetuste puhul on doonorriikideks Norra, Island ja Liechtenstein. Vt ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused. |
|
| E-Toetuse veebikeskkond (E-toetus) | E-support web environment | Veebikeskkond, mille kaudu esitatakse toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid sh taotlus toetuse saamiseks. |
|
| Eelhindamine | Ex-ante assessment/ex-ante evaluation | Üks hindamise liikidest, mis viiakse läbi EL vahendite kasutamise eelses faasis. Vt ka hindamine. |
|
| Eeltingimus | Enabling condition | Erieesmärkide tulemuslikku ja tõhusat rakendamist võimaldav tingimus. Eristatakse horisontaalseid ja valdkondlikke eeltingimusi. |
|
| "Ei kahjusta oluliselt" põhimõte | Do no significant harm (DNSH) | Üks horisontaalsetest põhimõtetest, mille järgi majandustegevus ei tohi oluliselt kahjustada ühegi kliima- ja keskkonnaeesmärgi saavutamist. Kliimaeesmärkideks on kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine ning muudeks keskkonnaeesmärkideks on ringmajandus, elurikkuse säilitamine, saastuse vältimine ning vee- ja mereressursside kestlik kasutus ja kaitse. |
|
| EL määrused | EU Regulations | Määrus on ELi õigusaktidest tugevaim. Määrus on üldkohaldatav, tervikuna siduv ja kõikides liikmesriikides vahetult jõustatav õigusakt. ELi ühtekuuluvuspoliitikaga seotud õigusaktid on tavaliselt määrused. |
|
| Elluviija | Project promotor | Asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest. |
|
| Enam arenenud piirkonnad | More developed regions | EL piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on suurem kui 100 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst elaniku kohta. |
|
| Erieesmärk | Specific objective (SO) | Tulemus, milles saavutamist investeerimisprioriteedi või liidu prioriteedid toetavad konkreetse riigi või piirkonna kontekstis tegevuse või meetme kaudu prioriteedi raames. Vt ka ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. |
|
| Etapipõhised projektid | Phased operations | Terviklikud projektid, mis jagatakse kahte etappi, ning mille üks etapp viiakse ellu ühe rahastamisperioodi jooksul ja vahenditest ning teine etapp viiakse ellu järgmise rahastamisperioodi jooksul ja vahenditest. |
|
| Ettemakse toetuse saajale | Advance payment to the beneficiary | Toetus, mis makstakse toetuse saajale enne kulude abikõlblikkuse tõendamist. |
|
| Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (FEAD) | Fund for European Aid to the Most Deprived (FEAD) | Euroopa abifond, mis toetab enim puudustkannatavate isikute jaoks ELi liikmesriikide meetmeid, mis võetakse selleks, et pakkuda enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi ja/või esmast materiaalset abi. Perioodil 2014-2020 oli eraldi Euroopa Abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (FEAD). Perioodil 2021-2027 on abifondi toetus ESF+ all. Vt ka Euroopa Sotsiaalfond. |
|
| Euroopa Investeerimispank (EIP) | European Investment Bank (EIB) | Euroopa Investeerimispanga ülesandeks on pikaajaliste investeeringutega kaasa aidata Euroopa Liidu tasakaalustatud majandusliku arengu ja integratsiooni saavutamisele. Kõik EL liikmesriigid on Euroopa Investeerimispanga liikmed. |
|
| Euroopa Komisjon (EK) | European Commission | Euroopa Komisjon on ELi poliitiliselt sõltumatu täidesaatev institutsioon ning mh haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid. |
|
| Euroopa Komisjoni eelarvelistest kohustustest vabastamine | Decommitment | Tegevus, mille raames Euroopa Komisjon vabastab kulukohustustest kõik programmi summad, mida ei ole kasutatud või ei ole esitatud asjakohast maksetaotlust etteantud tähtajaks. |
|
| Euroopa Kontrollikoda | European Court of Auditors | Euroopa Liidu institutsioon, mis auditeerib Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamist ja annab seeläbi hinnangu, kuidas Euroopa Liidu institutsioonid oma ülesandeid täidavad. |
|
| Euroopa Liit (EL) | European Union (EU) | Euroopa riikide ühendus, mis sai alguse Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu sõlmimisega. Hetkel on EL-s 27 liikmesriiki. |
|
| Euroopa Liidu embleem | Emblem of the European Union | Euroopa Liidust kui rahastamisallikast teavitav Euroopa Liidu lipu kujutis koos tekstiga "Euroopa Liit", mida kasutatakse toetust saanud esemete märgistamisel, kui tegu on väiksemõõdulise esemega (nt pastakas), millele ühtekuuluvus- või siseturvalisuspoliitika logo ei mahu. |
|
| Euroopa Liidu regionaalpoliitika | Regional policy of the European Union | EL regionaalpoliitika on ühenduse liikmesriikide kasutatavate põhimõtete kogum, mille üldeesmärgiks on võrdsete arengueelduste loomine kõigile EL piirkondadele, samuti vabaturu majandusprotsessidest tekkivate sotsiaalsete tagasilöökide leevendamine. |
|
| Euroopa Liidu Solidaarsusfond | European Union Solidarity Fund (ELSF) | Euroopa Liidu Solidaarsusfond loodi selleks, et reageerida suurematele loodusõnnetustele ning väljendada Euroopa solidaarsust nende Euroopa piirkondade suhtes, mida on tabanud katastroof. COVID-19 puhangu tõttu laiendati 1. aprillist 2020 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohaldamisala, et hõlmata suuri rahvatervisega seotud hädaolukordi. |
|
| Euroopa Liidu Statistikaamet | Eurostat | Euroopa Liidu statistikaamet, mis vastutab kvaliteetse Euroopa statistika ja näitajate avaldamise eest, mis võimaldavad riike ja piirkondi võrrelda. |
|
| Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF) | European Structural and Investment Funds (ESIF) | Ühisnimetaja ERFi, ESFi (2021-2027 perioodil ESF+i), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMFF) jaoks. Kõiki viite fondi koos nimetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondideks (ESIF). |
|
| Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) | European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) | Fond, millest rahastatakse ELi panust maaelu arengu programmidesse. |
|
| Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused | European Economic Area (EEA) and Norway Grants | Toetused, mille eesmärk on sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas ning kahepoolsete suhete tugevdamine Norra, Islandi ja Liechtensteini ning kasusaajariikide vahel. |
|
| Euroopa Merendus-, Kalandusfond- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) | European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund (EMFAF) | Fond, mille abil viiakse aastatel 2021-2027 ellu Euroopa Liidu merendus- ja kalanduspoliitikat. Varem nimetati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiks, EMKF (European Maritime and Fisheries Fund). |
|
| Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) | European Anti-Fraud Office | 1999. aastal pettustega võitlemiseks loodud sõltumatu organ. OLAF veab EL finantshuvide kaitset kõikides valdkondades, uurides ELi eelarvevastaseid pettusi, korruptsiooni ja tõsiseid üleastumisi Euroopa institutsioonides ning töötab välja Euroopa Komisjoni pettusevastase poliitikat. |
|
| Euroopa Prokuratuur (EPPO) | European Public Prosecutor`s Office (EPPO) | Sõltumatu EL institutsioon, mis kaitseb Euroopa Liidu finantshuve läbi kriminaalmenetluse. | |
| Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) | European Regional Development Fund (ERDF) | Struktuurifond, millest finantseeritakse tegevusi regioonidevaheliste erinevuste vähendamiseks, ettevõtluse toetamiseks, tehnoloogia ja innovatsioonide arendamiseks, infrastruktuuride kaasajastamiseks jmt. |
|
| Euroopa Sotsiaalfond (ESF, 2021-2027 perioodil ESF+) | European Social Fund (ESF, 2021-2027 perioodil European Social Fund Plus, ESF+) | Struktuurifond, mille eesmärk on toetada liikmesriike ja piirkondi, et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupidav tööjõud, kes on valmis toimetulekuks tuleviku töömaailmas, ning samuti kaasav ja sidus ühiskond, mis seab eesmärgiks vaesuse kaotamise ning Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtete elluviimise. |
|
| Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk | European territorial cooperation goal | Eesmärk, mille ülesandeks on piiriülese koostöö tugevdamine ühiste kohalike ja piirkondlike algatuste kaudu, riikidevahelise koostöö tugevdamine meetmete kaudu, mis soodustaksid ühenduse prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut. Rahastatakse Interregi kaudu. |
|
| Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) | EU Programme for Employment and Social Innovation (EaSI) | Programm, mida haldab Euroopa Komisjon ning on suunatud kvaliteetse ja jätkusuutliku tööhõive kõrge taseme edendamiseks, piisava ja inimväärse sotsiaalkaitse tagamiseks, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks ning töötingimuste parandamiseks. Rahastatakse ESF+st. Vt ka Euroopa Sotsiaalfond (ESF, 2021-2027 perioodil ESF+). |
|
| FAST-CARE | Flexible Assistance to Territories (FAST-CARE) | Ühtekuuluvuspoliitika uuenduspakett, et leevendada Vene agressiooni mõjusid. |
|
| Finantsanalüüs/kulu-tulu analüüs | Financial analysis/cost-benefit analysis | Analüüs, mille raames hinnatakse ja analüüsitakse projekti finantstulemusi (tulusid ja kulusid) ning projekti jätkusuutlikkust. |
|
| Finantskorrektsioon (FKO) | Financial correction | Toetuse andmise üksikotsuses (toetuse rahuldamise otsuses, käskkirjas, rahastamisvahendi rakendamislepingus või ühises tegevuskavas) nimetatud toetuse vähendamine või tühistamine tuvastatud rikkumise (õigusnormide rikkumise) tõttu. Seega tegemist on toetuse tagasinõudega/eelarve vähendamisega, mis tehakse toetuse andmise reeglite rikkumisel. |
|
| Finantsmehhanismide kantselei (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Financial Mechanism Office (FMO) | Norra/EMP finantsmehhanismide kantselei, mis assisteerib doonorriike Norra/EMP finantsmehhanismi haldamisel olles kasusaajariikide ja doonorriikide vahel peamiseks lüliks. |
|
| Fondispetsiifilised määrused | Fund-specific regulations | Määrused, milles sätestatakse fondidele kohalduvad erinormid. |
|
| GrACE (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Grants Administration and Collaboration Environment | Norra/EMP finantsmehhanismide kantselei info- ja dokumendisüsteem, mille kaudu kasusaajariik annab aru doonorriikidele. |
|
| Hindamine | Assessment/evaluation | Sõltumatu hinnangu andmine struktuurivahenditest rahastatud poliitikatele ja programmide tulemustele ja mõjudele lähtuvalt vajadustest, mille rahuldamiseks nad olid suunatud. EL vahendite kasutamise hindamisi korraldavad nii Euroopa Komisjon kui liikmesriik. Eristatakse eel-, vahe- ja järelhindamist. Vt ka eelhindamine, vahehindamine, järelhindamine. |
|
| Horisontaalsed põhimõtted/horisontaalsed teemad | Horizontal principles/horizontal themes | Põhimõtted, mis on valdkondade ülesed ja mida on fondide rakendamisel kohustuslik arvesse võtta. Horisontaalseteks põhimõteteks on näiteks Euroopa Põhiõiguste harta järgimine, meeste ja naiste võrdõiguslikkus, puuetega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste tagamine, põhimõte "ei kahjusta oluliselt" jne. |
|
| Iga-aastane tulemuslikkuse hindamise koosolek | Annual performance review meeting | Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vaheline iga-aastane koosolek rakenduskava tulemuste hindamiseks. Vt ka Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. |
|
| Interreg | Interreg | EL ühtekuuluvuspoliitika elluviimise vahend, millega püütakse lahendada piiriüleseid probleeme ja arendada ühiselt eri territooriumide potentsiaali. Rahastatakse ERF-st. Vt ka Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Territoriaalse koostöö eesmärk. |
|
| Investeeringute kava | Investment plan | Kava, mis koostatakse riigi või kohalike omavalitsuste prioriteetsete investeeringuprojektide (sh suurprojektide) rahastamiseks. Investeeringute kava kinnitab valdkonna eest vastutav minister. |
|
| Jagatud juhtimisega fondid | Shared management funds | Fondid, mida juhivad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid ühiselt (nt Ühtekuuluvuspoliitika fondid). Vt ka Ühtekuuluvuspoliitika. |
|
| Juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus (JKS) | Description of Management and Control Systems | Liikmesriigis struktuurivahendite rakendamiseks välja töötatud süsteemide kirjeldus, koostatakse kõikides struktuurivahendite rakendamisega seotud asutustes. Vt ka Vastavusaudit. |
|
| Järelhindamine | Ex-post assessment/ex-post evaluation/retrospective evaluation | Hindamine, mille käigus hinnatakse eraldatud rahaliste vahendite kasutamist, osutatud abi tõhusust, tulemuslikkust ja mõju ning tehakse järeldusi majandusliku ning sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika kohta. |
|
| Kaasrahastamine, kaasfinantseering | Co-financing | Eesti riigilt Euroopa Liidu fondide kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid. Euroopa Liidu fondide kaasrahastamise vahendid. |
|
| Kaasrahastamismäär/kaasfinantseerimismäär | Co-financing rate | Eesti riigilt Euroopa Liidu fondide kaasrahastamise protsent. Euroopa Liidu kaasrahastamise vahendite protsent. | |
| Kahepoolsete suhete fondi ühiskomitee (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Joint Committee for Bilateral Funds (JCBF) | Norra/EMP finantsmehhanismi puhul riikliku kontaktasutuse loodud komisjon, kus otsustatakse/arutatakse programmilisi ja programmiväliseid kahepoolsete suhete tegevusi/algatusi. Kahepoolsete suhete fond on üks eraldi rahastusega osa Norra/EMP finantsmehhanismist. |
|
| Kasusaaja riik ehk abisaaja riik (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Beneficiary State | Riik, kes saab doonorriigilt toetust (Norra/EMP finantsmehhanism). Vt ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused. |
|
| Kaudse juhtimisega fondid | Indirect management funds | Fondid, mille juhtimine on delegeeritud edasi riiklikule või rahvusvahelisele organisatsioonile. Kaudse juhtimisega fond on nt Erasmus. |
|
| Kaudsed kulud | Indirect costs | Projekti kaudseteks kuludeks loetakse toetatava tegevuse tegemist abistavaid kulusid, mida kantakse ka siis, kui toetatavat tegevust ei tehta, või mis suurenevad projekti tõttu. Kaudseteks kuludeks loetakse näiteks üldkulusid, projekti raamatupidamise kulusid jne. |
|
| Keskkonnamõju hindamine (KMH) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) |
Environmental impact assessment Strategic environmental impact assessment |
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. |
|
| Keskne hankija | Central purchasing body | Avaliku sektori hankija, kes korraldab keskseid hankeid ning võib asjakohasel juhul pakkuda ka hangete tugiteenuseid. | |
| Kindlasummaline makse | Lump sum | Üks lihtsustatud kulude viisidest. Toetus makstakse välja, kui selle eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tulemuste saavutamine on tõendatud. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus on täielikult saavutatud. Seda, kui palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma läksid, toetuse maksmisel enam ei kontrollita. |
|
| Kliimakindluse tagamine | Climate proofing | Protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. |
|
| Kogukonna juhitud kohalik areng | Community-led local development (CLLD) | Kohalike algatuste toetamise viis vastavalt ühissätete määruse artiklile 31 "Kogukonna juhitud kohalik areng". Vt ka ühissätete määrus. |
|
| Kohapealne kontroll | On-the-spot verification | Kontroll toetuse saaja juures, eesmärgiga veenduda toetusest rahastatud teenuste, objektide ja asjakohase dokumentatsiooni olemasolus. |
|
| Kohustused | Commitments | Projektidele toetuse määramise otsuste kogusumma. |
|
| Kontrolljälg | Audit trail | Projekti teostaja säilitatud üksikasjalik ja kättesaadav dokumentatsioon projekti teostamisest. Administratsiooni säilitatud tõendusmaterjal tegevusest. |
|
| Koostöökomisjon (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Cooperation Committee (CC) | Norra/EMP finantsmehhanismi iga programm moodustab koostöökomisjoni, kuhu kuuluvad lisaks programmioperaatorile ka doonorprogrammipartnerid. Koostöökomisjoni kohtumistele kutsutakse vaatlejatena ka finantsmehhanismide kantselei ja riiklik kontaktasutus. |
|
| Korraldusasutus (KA) | Managing Authority (MA) | Riiklik asutus, mille EL liikmesriik on määranud EL struktuuriabi vahendamist korraldama. |
|
| Kulude aastaaruanne | Annual accounts | Aruanne, millega sertifitseeritakse aruandlusaastal Euroopa Komisjonile maksetaotlustega esitatud kulud. |
|
| Kuludega sidumata rahastamine | Financing not linked to cost (FNLC) | Toetuse makseviis, mille puhul kulude hüvitamise aluseks on eelnevalt kehtestatud tingimuste või tulemuste saavutamine. |
|
| Kulukohustusest vabastamine | Decommitment | Toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab täielikult või osaliselt assigneeringute broneeringu, mis on varem eelarvelise kulukohustusega tehtud. |
|
| Kvaliteedimärgis | Seal of Excellence | Euroopa Komisjoni poolt taotlusele antud kvaliteedimärgis, mis näitab, et taotlus, mida on hinnatud liidu rahastamisvahendi (Union instrument) kohase konkursikutse raames ja mida peetakse kõnealuse liidu rahastamisvahendi kvaliteedi miinimumnõuetele vastavaks, kuid mida ei olnud võimalik rahastada selle konkursikutse raames vajaliku eelarve puudumise tõttu, võib saada toetust muudest liidu või riiklikest rahastamisallikatest. |
|
| LEADER | LEADER | Ühenduse algatus ehk initsiatiivprogramm, mis on suunatud maapiirkondade integreeritud arengu toetamisele. |
|
| Liidu institutsioon | Union institution | Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman, Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa välisteenistus. Euroopa Keskpanka ei käsitata liidu institutsioonina. |
|
| Lihtsustatud kulud | Simplified cost options (SCOs) | Toetuse väljamaksmise lihtsustatud meetodid, mil abikõlblikud kulud leitakse eelnevalt määratud meetoditel ja eelarvestatud kulude baasil ning toetus makstakse ühikute, väljundite või tulemuste saavutamise alusel. Tegelikke kulusid toetuse väljamaksmisel ei kontrollita. |
|
| Lisanduvus | Additionality/added value | Põhimõte, et EL toetus ei asenda riigi enda osalust, s.t. EL kaasfinantseerib programme täiendava allikana lisaks liikmesriigi eelarvele ja erasektorile. Lisanduvus tähendab toetuse taotlejale nõuet tõendada, et ilma struktuuritoetuseta ei oleks tema projekti võimalik ellu viia. |
|
| Lootusetud tagasinõuded või lootusetuks tunnistatud tagasinõuded | Irrecoverable amounts | Tagasinõuded, mida ei ole võimalik sisse nõuda. |
|
| Lõppsaaja | Final recipient | Isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja, elluviija või rahastamisvahendi rakendaja. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) puhul annab toetust edasi vahendusasutus. |
|
| Lähimuse põhimõte/subsidiaarsus | Subsidiarity | Põhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et otsustamine toimuks nii kodanikulähedaselt kui võimalik ning et ühenduse tasandil võetavad meetmed oleksid õigustatud riigi, regiooni või kohaliku tasandi võimalusi arvestades. |
|
| Maksetaotlus (Euroopa Komisjonile) | Payment Application | Liikmesriigilt maksimaalselt 6 korda aastas Euroopa Komisjonile esitatav taotlus makse saamiseks, mis kajastab struktuuritoetuse raames tehtud väljamakseid. |
|
| Meede | Measure | Tegevuste kogum, mida rakendatakse rakenduskavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks. |
|
| Meetmete nimekiri | List of measures | Nimekiri tegevuste kogumist, mida rakendatakse rakenduskavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Vt ka meede. |
|
| Mitmeaastane finantsraamistik | Multiannual Financial Framework (MFF) | Euroopa Liidus on programmperiood määratletud 7-aastase perioodina, mille tarbeks koostatakse kogu EL eelarve. Nimetatakse ka programmperioodiks (programming period), finantsperspektiiviks (financial perspective), rahastamisperioodiks (financing period). |
|
| Mitterahaline panus | Contribution in kind | Osalus tööde, kaupade, teenuste, maa ja kinnisvara vormis, mille kohta ei ole makseid tõendavaid arveid ega samaväärse tõendusjõuga dokumente, mida saab arvestada abikõlblike kulude hulka. |
|
| NUTS piirkonnad | Nomenclature of Territorial Statistical Units (NUTS) | Territoriaalüksuste jaotusklassifikatsioon, mida kasutatakse regionaalstatistika kogumiseks, arendamiseks ja harmoniseerimiseks, Euroopa piirkondade sotsiaalmajanduslikeks analüüsideks ning Euroopa Liidu regionaalpoliitika kavandamisel abikõlblike sihtpiirkondade määratlemiseks ja EL ühtekuuluvuspoliitika kujundamiseks. |
|
| Näitaja | Indicator | Struktuuritoetuste seire aluseks on erinevad finants-, väljund- ja tulemusnäitajad, mis annavad indikatsiooni püstitatud eesmärkide suunas liikumise kohta ning neile on üldjuhul seatud ka tähtajalised sihttasemed. Näitajate seire kaudu on võimalik analüüsida eesmärkide saavutamist ja/või määratleda kõrvalekaldeid algsetest plaanidest ja eesmärkidest. |
|
| Omafinantseering | Self-financing | Omafinantseering on toetuse saaja või partneri rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata toetust, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks. |
|
| Osaleja | Participant | Füüsiline isik, kes saab tegevusest või toimingust otsest kasu, kuid ei vastuta tegevuse või toimingu algatamise või nii algatamise kui ka elluviimise eest ning kes ei saa toetust EMKVFi raames. |
|
| Otsejuhtimisega fondid | Direct management funds | Fondid, mille elluviimist juhib Euroopa Komisjon ise. Näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), kus toetuse saajaks on liikmesriik. |
|
| Otsesed personalikulud | Direct staff costs | Personalikulud, mille all käsitletakse otseselt toetuse andmise otsuses nimetatud toetatavat tegevust tegeva ja/või toetatavate tegevuste juhtimisega tegeleva isiku ehk projektijuhi personalikulusid. |
|
| Pakkuja |
|
Riigihankes hankijale pakkumuse või esialgse pakkumuse esitanud ettevõtja. |
|
| Partner | Partner | Isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. |
|
| Partnerlus | Partnership | Põhimõte, mille kohaselt EL struktuurifondide programmides peab tagama asjaomaste partnerite (riigi, regiooni ning kohaliku omavalitsuse ametiasutused, sotsiaalsed partnerid ja huvigrupid) osaluse programmeerimise eri tasanditel ja etappides. |
|
| Partnerluslepe/partnerlusleping | Partnership Agreement | Partnerluslepe on EL vahendite kasutamise alusdokument, mis võtab kokku Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) peamised rahastamisprioriteedid, võimalikud eeltingimused vahendite kasutamiseks, eesmärgid ja nende saavutamise mõõdikud ning vahendite administreerimise üldise korralduse. Partnerlusleppe valmistab ette liikmesriik ja selle kiidab heaks komisjon pärast dialoogi liikmesriigiga. |
|
| Pettus | Fraud | Liikmesriigi õiguse kohaselt tuvastatud Euroopa ühenduste finantshuve kahjustav kelmus. |
|
| Pettuse kahtlus | Suspected fraud | Eeskirjade eiramine, mis annab alust liikmesriigis haldus- või kohtumenetluse algatamiseks, selgitamaks välja, kas tegemist on Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis 1 toodud kelmuse tunnustele vastava teo koosseisuga. |
|
| Pettuste vastane koordineerimistalitus | Anti-Fraud Co-ordinating Service (AFCOS) |
Euroopa Pettustevastase Ameti koostööpartner, ametlik ühenduslüli OLAFi ja erinevate riigiasutuste vahel. Koordineerib infovahetust ja koostööd nii siseriiklikul tasandil kui OLAFiga, teeb ettepanekuid probleemide või teavitatud õigusrikkumiste lahendamiseks ning süsteemi tugevdamiseks. Eesti AFCOS asub Rahandusministeeriumis. |
|
| Piirkonnakategooria | Category of regions | Kategooria, mis määratakse liikmesriigile rahastamisperioodiks ja mis on aluseks toetuse suuruse määramisel. Liikmesriigi piirkonnakategooria selgitatakse välja võrreldes liikmesriigi SKPd elaniku kohta EL liikmesriikide keskmise SKPga elaniku kohta. Perioodil 2021-2027 on kolm piirkonnakategooriat: vähem arenenud piirkonnad, üleminekupiirkonnad ja enamarenenud piirkonnad. Perioodil 2021-2027 kuulub Eesti üleminekupiirkondade hulka. Vt ka Mitmeaastane finantsraamistik. |
|
| Poliitikaeesmärgid | Political objectives (PO) | Arengueelistus ehk toetusvaldkond, mis struktuurivahendite kontekstis sisaldub partnerlusleppes. Perioodil 2021-2027 poliitikaeesmärkideks: "Nutikam Eesti", "Rohelisem Eesti", "Ühendatum Eesti", "Sotsiaalsem Eesti", "Inimestele lähedasem Eesti" ja "Õiglane üleminek". Vt ka partnerluslepe. |
|
| Prioriteet | Priority | Arengueelistus ehk toetusvaldkond, mis struktuurivahendite kontekstis sisaldub ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas. Perioodil 2021-2027 on Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas prioriteetideks "Nutikam Eesti", "Digitaalse ühenduvuse suurendamine", "Rohelisem Eesti", "Säästev linnaline liikumine", "Ühendatum Eesti", "Sotsiaalsem Eesti", "Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes", "Materiaalse puuduse vähendamine", "Inimestele lähedasem Eesti", "Õiglane üleminek". Vt ka ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. |
|
| Programm (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Programme |
Struktuur, mis sätestab arengustrateegia koos ühtse meetmete kogumiga, mis viiakse ellu projektide kaudu Norra/EMP finantsmehhanismi toel ning mille eesmärk on saavutada kokkulepitud eesmärgid ja tulemused. Vt ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused. |
|
| Programmioperaator (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Programme Operator (PO) | Asutus, kes vastutab programmi ettevalmistamise ja rakendamise eest. Vt ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused. |
|
| Programmileping (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Programme Agreement (PA) |
Doonorriikide ja riikliku kontaktasutuse vaheline leping, mis reguleerib konkreetse programmi rakendamist Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste osas. |
|
| Programmitöö | Programming | Protsess, millega kavandatakse partnerluslepet ja rakenduskava ehk kokkulepet Euroopa Komisjoniga, milles lepitakse kokku toetuse kasutamise summad, eesmärgid ja kasutusala. |
|
| Programmi aastaaruanne ehk seirearuanne (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Annual Programme Report (APR) | Norra/EMP finantsmehhanismi aastaaruanne ehk seirearuanne ühe programmi kohta, mis esitatakse finantsmehhanismide kantseleile iga aasta alguses eelneva aasta lõpu seisuga. Vt ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused. |
|
| Programmi juhtimiskulud (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Management Cost of a Programme Operator | Programmi administreerimiskulud. Vt ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused. |
|
| Programmi välistoetuse määr (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Programme grant rate | Välistoetuse osa kogu programmile antavast toetusest (välistoetus/(välistoetus+riiklik kaasfinantseering)). Vt ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused. |
|
| Projekt | Operation/project | Kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või tegevuste kogum, millele on antud iseseisev tunnuskood andmekogus. |
|
| Projekti abikõlblikkuse periood | Eligibility period of the project | Ettenähtud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. |
|
| Projekti aruanne | Project progress report | Toetuse saajalt rakendusüksusele esitatav aruanne projekti tegevustega saavutatud näitajate, tegevuste ja tulemuste kohta. Eristatakse vahearuandeid, lõpparuandeid ja järelaruandeid. |
|
| Projekti eelarve | Project budget | Toetuse taotleja poolt koostatav projekti kulude kava. |
|
| Projekti toetuse määr | Project grant rate | Välistoetuse ja riikliku kaasfinantseeringu ehk kogu toetuse osa projekti abikõlblikest kuludest. |
|
| Projekti seire | Project monitoring | Järjepidev projekti käiku puudutavate andmete kogumine, et saada infot projekti edukuse kohta ning suurendada selle tulemuslikkust. Seiret teostab rakendusüksus. |
|
| Raamleping | Framework agreement | Ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused. |
|
| Rahastamisvahendid | Financial instruments (FI) | Vahendid, mida kasutatakse selliste investeeringute toetamiseks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks ja mis ei leia turult piisavaid rahastamisallikaid. Rahastamisvahendid võivad olla laenud, garantiid, omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringud. Rahastamisvahendid makstakse tagasi ja neid saab kasutada täiendavateks investeeringuteks. |
|
| Rahastamisperioodi abikõlblikkuse periood | Eligibility period of the financing period | Euroopa Komisjoni määratletud periood, mille jooksul tekkinud ja tasutud toetuse saaja ja/või partneri kulusid, võib rahastamisperioodil fondidest rahastada. Vt ka mitmeaastane finantsraamistik. |
|
| Rakendamise piirkond | Eligible area | Territoorium või piirkond, mis vastab EL struktuuripoliitika teatud eesmärgi kriteeriumidele ja millele struktuuritoetus on suunatud. |
|
| Rakendusasutus (RA) | Implementing authority/1st level Intermediate body | Meetme rakendamise eest vastutav Vabariigi Valitsuse poolt määratud ministeerium, mis vastutab meetme eesmärkide saavutamise eest. Eestis on rakendusasutusteks määratud kaheksa ministeeriumi (Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium) ja Riigikantselei. |
|
| Rakenduskava seirekomisjon | Monitoring Committee of Programme |
Rakenduskava seiret teostav komisjon, mis jälgib rakendamise tulemuslikkust ja tekkinuid probleeme, strateegiliselt oluliste tegevuste rakendamise edenemist, eeltingimuste täitmist jne. |
|
| Rakendusmäärus (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Regulation |
Rakendusmäärusega kehtestatakse üldeeskirjad, mis reguleerivad Norra/EMP finantsmehhanismi. |
|
| Rakendusüksus (RÜ) | Implementing body/2nd Level Intermediate Body/ Norra/EMP puhul Implementing Agency | Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kelle ülesannete hulka kuuluvad muuhulgas toetuse taotluste menetlemine, toetuse rahuldamise otsuse alusel toetuse väljamaksmise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine ning projektidele eraldatud toetuse seire. |
|
| REACT-EU | Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe (REACT-EU) |
Fond, mis loodi 2020. aastal Covid-19 kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks, toetades tervishoiusektori võimekuse suurendamist, elavdades majandust, pakkudes tööturu ja sotsiaalse kaasatuse meetmeid ning puuduse kannatajatele toiduabi ja muud materiaalset abi. |
|
| Reformide ettevalmistamise rahastu/Tehnilise toe instrument (TSI) | Technical Support Instrument (TSI) | Instrument, millega soovitakse liikmesriikidele pakkuda rätseplahendusena ekspertteadmisi, et suurendada riikide institutsionaalset ja administratiivset võimekust, töötades välja ja rakendades kestvat majanduse kasvu edendavaid reforme. |
|
| "REPowerEU" kava | REPowerEU plan | 2022. aastal loodud kava, mille eesmärk on kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest ja tulla toime kliimakriisiga. |
|
| Riigiabi | State aid |
EL toimimise lepingu kohaselt on riigiabi liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Selleks, et hinnata, kas riigi poolt antav abi on käsitatav riigiabina EL regulatsioonide tähenduses, tuleb esmalt hinnata, kas abi antakse üksusele, kes tegeleb majandustegevusega ehk kas abisaaja on "ettevõtja". Oluline on märkida, et riigiabi käsitlemisel kasutatakse mõistet „ettevõtja” tavapärasest laiemas tähenduses, st sõltumata juriidilisest vormist või asjaolust, kas üksus on loodud kasumi saamiseks või mitte, tuleb hinnata, kas üksus pakub turul kaupu või teenuseid ehk kas tegeleb majandustegevusega. Ka siis, kui üksus ei ole kasumile orienteeritud, kohaldatakse riigiabi eeskirju seni, kuni ta konkureerib kasumile orienteeritud ettevõtetega. Seetõttu ei kehti riigiabi eeskirjad mitte ainult eraettevõtetele, vaid ka riigiasutustele või muudele organisatsioonidele, kui nad tegutsevad eraettevõtjatega samal turul. Riigiabi võib olla rahaline abi (toetus), võlgade kustutamine, laenude ja garantiide andmine soodsamatel tingimustel, abi materiaalse vara turuväärtusest madalama määraga müügi või rentimise näol, maksusoodustus jms. |
|
| Riigipõhised soovitused | Country Specific Recommendations (CSR) | EK koostab igal aastal kõikidele liikmesriikidele riigipõhised soovitused. |
|
| Riiklik kaasfinantseering | National co-financing | Välistoetusele lisaks kasusaajariigilt antav/lisatav toetus. |
|
| Riiklik kontaktasutus (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | National Focal Point (NFP) | Asutus, kellel on üleüldine koordineeriv roll ja üleüldine vastutus Norra/EMP finantsmehhanismi rakendamise eest kasusaaja riigis. Vt ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused. |
|
| Rikkumiste asutus (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Irregularities Authority (IA) | Asutus, kes vastutab rikkumiste raporteerimise eest finantsmehhanismide kantseleile Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste osas. Vt ka Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused. |
|
| Rohepööre | Green transition | Rohepööre on Euroopa Komisjoni strateegiline eesmärk kestliku arengu tagamiseks, mis peab samaaegselt: – viima kasvuhoonegaaside heite vastavusse looduse sidumisvõimega; – suurendama Euroopa majanduse konkurentsivõimet; – kaitsma, säilitama ja suurendama EL-i looduskapitali; – kaitsma kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest ning – olema õiglane ja kaasav. |
|
| Saavutustase | Target level | Programmile, meetmele või projektile kehtestatud arvulised eesmärgid, mida kavatsetakse lõpptulemusena saavutada. Saavutustasemed on vajalikud struktuuritoetuse kasutamise seireks ja hindamiseks. |
|
| Sekkumisvaldkonnad | Fields of intervention | Euroopa Komisjoni koostatud sekkumisvaldkondade nimekiri, mida kasutatakse struktuurifondide alase tegevusega seotud aruandluse tagamiseks. Informatsioon kategooriate kaupa võimaldab Euroopa Komisjonil saavutada erinevate poliitikate eesmärke ning paremini rahuldada teiste institutsioonide, liikmesriikide ja avalikkuse infovajadusi. |
|
| Sertifitseeriv asutus (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Certifying Authority (CA) | Asutus, kes vastutab kulude sertifitseerimise eest (Norra/EMP finantsmehhanism). |
|
| Sihtgrupp/sihtrühm | Target group | Mis tahes meetmes ja projektis defineeritav kasusaajate rühm (füüsilised ja juriidilised isikud), kelle olukorra parandamisele on toetus otseselt suunatud. |
|
| Siseturvalisuspoliitika fondide logo | Logo of Internal Security Funds | Siseturvalisuspoliitika fondide logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja selle juurde kuuluvast tekstist ning Siseministeeriumi logost. Siseturvalisuspoliitika fondid on Sisejulgeolekufond, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. |
|
| Sotsiaalne innovatsioon | Social innovation | Tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud uute toodete, teenuste, tavade ja mudelitega seotud ideede arendamise ja elluviimisega, mis ühtaegu vastab sotsiaalsetele vajadustele kui ka loob uusi sotsiaalseid suhteid või avaliku sektori, kodanikuühiskonna või erasektori organisatsioonide vahelist koostööd, olles seega ühiskonnale kasulik ja suurendades selle tegutsemissuutlikkust. |
|
| Standardiseeritud ühikuhind | Standard scale of unit cost | Üks lihtsustatud kulude viisidest, mil toetuse väljamaksmisel kasutatakse eelnevalt kokkulepitud standardiseeritud ühikuhinda ja tegelikke kulusid toetuse väljamaksmisel ei kontrollita. Toetus makstakse välja, kui ühiku olemasolu on tõendatud. Sagedamini kasutatakse ühikuhinda tegevuste puhul, kus kogused on kergesti kindlaks määratavad, nt nõustamistund, koolitusel osalejate arv, läbitud kilomeetrid. |
|
| Strateegia "Eesti 2035" | Strategy "Estonia 2035" | Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia, millega on seatud Eesti riigile ja rahvale strateegilised sihid ning määratud kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. |
|
| Strateegiline aruanne ehk strateegiaaruanne (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Strategic Report | Riiklik kontaktasutus koostab/esitab finantsmehhanismide kantseleile kord aastas strateegilise aruande Norra/EMP finantsmehhanismide rakendamise kohta hõlmates kõiki programme ja kahepoolsete suhete fondi tegevusi. |
|
| Strateegiliselt oluline tegevus | Operation of Strategic Importance | Tegevus, millega antakse märkimisväärne panus programmi eesmärkide saavutamisse ja mille suhtes kohaldatakse teatavaid seire- ja teabevahetusmeetmeid. |
|
| Struktuurifondide operatiivsüsteem (SFOS) | Structural funds operating system | Infosüsteem, mida kasutatakse projektide menetlemiseks ning maksete tegemiseks. Vt ka struktuuritoetuste register. |
|
| Struktuuritoetus | Structural support | Euroopa Liidu toetus, mille alla kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond (2021-2027 perioodil Euroopa Sotsiaalfond+) ja Euroopa Ühtekuuluvusfond. |
|
| Struktuuritoetuste register | Structural Funds Management Information System | Struktuuritoetuste haldamise infosüsteem, mis sisaldab toetusprojektidega seotud infot ning koosneb struktuurifondide operatiivsüsteemist (SFOS ehk registri infosüsteem, mida kasutatakse projektide menetlemiseks ning maksete tegemiseks), struktuuritoetuste registri kesksüsteemist (SFCS), mis on infosüsteem aruannete loomiseks ja andmete analüüsimiseks, E-toetuse keskkonnast (E-Toetus), mille kaudu esitatakse toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid ning sündmuste infosüsteemist (SIS), kus korjatakse sündmustes osalejate (füüsilised ja/või juriidilised isikud) andmeid. |
|
| Sulgemine | Closure | Iga EL programmperioodi osas on kohustuslik selle perioodi sulgemine kindlate reeglite ja ajakava alusel. Programmperiood loeb Euroopa Komisjon suletuks, kui Euroopa Komisjoni ja Eesti riigi struktuurifondidest saadava toetusega seotud õigused ja kohustused on täidetud. |
|
| Suur puudus juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusas toimimises | Serious deficiency in the effective functioning of a management and control system | Juhtimis- ja kontrollisüsteemi puudus, mille puhul on vajalikud süsteemi põhjalikud parandused, ning mis süstemaatilise eeskirjade eiramise tõttu ohustavad fondide rakendamist. Vt ka juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus. |
|
| Säästev areng/kestlik areng/jätkusuutlik areng | Sustainable development | Kestlik areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade säästliku kasutuse ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja järeltulevate põlvedele (Agenda 21). |
|
| Sündmuste infosüsteem (SIS) | System for events (SIS) | SFOSi andmekorje moodul, kus korjatakse andmeid füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta ning muid andmeid. Sündmuste infosüsteemi sisenevad toetuse saaja, läbiviija ja osaleja. Vt ka struktuuritoetuste register. |
|
| Süstemaatiline õigusnormide rikkumine | Systemic irregularity |
Õigusnormide rikkumine, mis võib olla korduvat laadi, võib suure tõenäosusega toimuda sarnast liiki tegevuste puhul ja mis tuleneb tõsistest puudustest, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2021/1060 ja fondispetsiifiliste normide kohaste sobivate menetluste kehtestamata jätmisest. |
|
| Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) | Recovery and Resilience Facility (RRF) |
Covid-19 kriisi järgsele taastumisele ning majanduse elavdamisele kaasa aitamiseks loodud rahastu. Rahastu eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digiülemineku toetamiseks. Rahastu kasutamiseks koostavad liikmesriigid taaste- ja vastupidavuse kava. Tegemist on tulemuspõhise rahastamisskeemiga, toetusmaksed tehakse liikmesriikidele vahe- ja lõppeesmärkide saavutamisel ning tegelikke kulusid ei kontrollita. Vt ka digipööre, rohepööre. |
|
| Tagasinõue | Recovery | Toetuse saajalt tagasinõutav summa, kui on avastatud toetuse kasutamise reeglite rikkumine. Vt ka finantskorrektsioon. |
|
| TAIEX | Technical Assistance and Information Exchange | Tehnilise abi ja teabevahetuse vahend, mida haldab Euroopa Komisjon. TAIEX pakub avaliku sektori ja avaliku sektori osalusega asutustele ning nende töötajatele lühiajalist vastastikust (peer-to-peer) abi. On võimalik korraldada töötubasid, ekspertlähetusi, õppevisiite ja seminare. |
|
| Taotluse menetleja | Person reviewing the application | Rakendusasutuse ja rakendusüksuse teenistuja, töötaja ja käsunduslepingu alusel töö tegija, kes osaleb taotluse menetlemisel, sh nõuetele vastavuskontrollis ja hindamise protsessis. |
|
| Taotlusvoor | Call for proposals | Projektitaotluste vastuvõtmise periood. | |
| Tasuvusanalüüs | Cost-benefit analysis | Analüüs, mille käigus vaadeldakse planeeritavaid tulusid, kulusid, investeeringuid ning rahastamist, hinnates kogu projekti väärtust kapitali hinna skaalal. Käsitletakse riske ning erinevatest stsenaariumitest sõltuvaid tulemusi. Kuulub reeglina iga investeerimisprojekti juurde. Hinnatavaks projektiks võib olla äriühing, seadmete või tehnoloogia hange, ehitusprojekt, IT-investeeringud, ettevõtte laiendamine, uute äri- või tootmisüksuste rajamine jne. Tasuvusanalüüs viiakse läbi finantsmudeli baasil. |
|
| Tegelikult kasu saav omanik | Beneficial owner | Füüsiline isik (füüsilised isikud), kes on kliendi lõplik omanik (lõplikud omanikud) või kes teda lõplikult kontrollib (kontrollivad), ja/või füüsiline isik (füüsilised isikud), kelle nimel tehing või toiming tehakse. |
|
| Tehniline abi | Technical Assistance |
Programmi või meetme rakendamiseks vajalik toetus ja suutlikkuse suurendamise tegevus, eelkõige ettevalmistav, haldus-, järelevalve-, hindamis-, auditi- ja kontrollitegevus, ilma et see piiraks valdkondlike normide kohaldamist. Administreerimistoetus. |
|
| Tinghoiukonto | Escrow account | Avaliku ja erasektori partnerluse kohase tegevuse puhul pangakonto, mille kohta sõlmitakse kirjalik leping toetuse saajast avaliku sektori asutuse ja erasektori partneri vahel, kelle on heaks kiitnud korraldusasutus või vahendusasutus. Kõnealust kontot kasutatakse maksete jaoks rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul ja/või pärast selle lõppu. |
|
| Toetuse andmise tingimused (TAT) | Conditions for grant of support | Toetuse andmiseks määruse, käskkirja või halduslepinguga kehtestatud tingimused. |
|
| Toetuse saaja | Beneficiary | Isik või asutus, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on ettenähtud korras rahuldatud või kes on määratud toetust kasutama või vahendama. Taaste- ja vastupidavusrahastu puhul on toetuse saajaks liikmesriik. Rahastamisvahendite puhul on toetuse saaja rahastamisvahendi rakendaja. |
|
| Toetuse saaja esitatav maksetaotlus | Payment claim | Toetuse saajalt projekti elluviimise käigus rakendusüksusele esitatav nimekiri projekti kuludest ja/või tegevustest, mille alusel rakendusüksus teeb toetuse väljamakse. |
|
| Toetuse taotleja | Applicant | Juriidiline isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks. Vt ka E-toetuse veebikeskkond. |
|
| Toetuse taotlus/projektitaotlus | Application | Projektitaotlus, mille toetuse taotleja esitab rakendusüksusele. Vt ka E-toetuse veebikeskkond. |
|
| Toetuse taotluse rahuldamise otsus (haldusotsus) | Grant decision | Toetuse määramise otsus, mis põhineb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollil ja selliste taotluste projektide hindamise ja valiku tulemusel. |
|
| Tulemusnäitaja | Result indicator | Näitaja, mille abil mõõdetakse toetatud sekkumiste mõju ning mis kajastab eelkõige vahetule sihtrühmale, sihtpopulatsioonile või taristu kasutajatele avalduvat mõju. Tulemusnäitaja peab peegeldama toetatava tegevuse otsest tulemust ja mõju selle otsestele adressaatidele, sihtrühmale või kasutajatele kindla ajaperioodi jooksul alates projekti väljundi saavutamisest või projekti lõpust (nt uue trammiliini kasutajate arv aastas). |
|
| Tulemusraamistik | Performance framework |
Rakenduskava näitajate ja eesmärkide kogum, mis võimaldab programmi rakendamise vältel tulemuslikkust seirata ja hinnata, anda aru ja mõõta fondide üldist tulemuslikkust. 2021-2027 perioodil kuuluvad tulemusraamistikku rakenduskavas olevad väljund- ja tulemusnäitajad. |
|
| Uus Euroopa Bauhaus | New European Bauhaus (NEB) | Euroopa Komisjoni väljatöötatud põhimõte, mis võtab arvesse keskkonna arendamisel jätkusuutlikkust, esteetikat ja kaasamist ja on suunatud esteetilise ja kauni elukeskkonna arendamisele ja mida rakendatakse projektide väljavalimisel ja ellu viimisel. |
|
| Vahe-eesmärk | Milestone |
Verstapost, milleni tuleb erieesmärgiga seotud väljundnäitaja puhul jõuda kindlaks ajaks rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul. |
|
| Vahehindamine | Mid-term evaluation/interim evaluation/mid-term review | Üks hindamise liikidest, mille käigus kontrollitakse eelhindamist silmas pidades ja vastavalt seire käigus kogutud andmetele esialgseid tulemusi, nende asjakohasust ja eesmärkide saavutamise ulatust. Vahehindamisel hinnatakse ka andmete aluseks olevate indikaatorite kvaliteeti ja asjakohasust, samuti rahaliste vahendite kasutamist ning järelevalvet ja rakendamist. Vahehindamise viib läbi liikmesriik. |
|
| Vahendusasutus | Intermediate body | Avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis tegutseb korraldusasutuse vastutusel või täidab sellise asutuse nimel funktsioone või ülesandeid. Korraldusasutuse (KA) ülesandeid täidavad vahendusasutustena Eestis rakendusasutused (1st level intermediate body) ja rakendusüksused (2nd level intermediate body, implementing agency). |
|
| Valikukriteeriumid | Selection criteria | Projektide hindamise, väljavalimise kriteeriumid. |
|
| Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem (EDES) | Early Detection and Exclusion System (EDES) database | Süsteem tagab, et taotlejad, kes kujutavad endast ohtu ELi finantshuvidele, avastatakse varakult ja jäetakse välja ELi vahendite eraldamise menetlusest ja liidu vahendite haldajaks valimisest. Menetlusest kõrvalejätmist kohaldatakse eelkõige nende isikute suhtes, keda kahtlustatakse pettuses, korruptsioonis, raskes ametialases väärkäitumises (sealhulgas katsed mõjutada põhjendamatult toetuse andmise menetlust) või muus ebaseaduslikus tegevuses või kes on selles süüdi mõistetud. |
|
| Vastastikuse mõistmise memorandum (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused) | Memorandum of Understanding (MoU) | Doonorriikide ja kasusaaja riigi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste osas, mis toob välja programmid ja neile määratud summad, üldisemad põhimõtted ning riikliku juhtimis- ja kontrollistruktuuri. |
|
| Vastavushindamine | Compliance assessment | Välisvahendeid rakendavates asutustes enne rakendamise algust korraldatav süsteemide ja protsesside nõuetele vastavuse hindamine. |
|
| Vähemarenenud piirkonnad | Less developed regions | Piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on alla 75% 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst elaniku kohta. |
|
| Väljund | Output | Meetme mõõdetavad tulemused, mis on kindlaks määratud kooskõlas valdkondlike normidega. |
|
| Väljundnäitaja | Output indicator | Näitaja, mille abil mõõdetakse sekkumise konkreetseid tulemusi. Väljundnäitaja kirjeldab tulemuse poole liikumise progressi ja on otseselt seotud toetatavate tegevustega. Väljundnäitajad on füüsiliselt mõõdetavad indikaatorid (nt ehitatud tee pikkus/km, koolitatud inimeste arv, toetatud ettevõtete arv jne). |
|
| Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF) | Just Transition Fund (JTF) |
Fond kliimaneutraalse piirkonna arendamiseks, samaaegselt elukeskkonda ja ettevõtlust mitte segavalt ehk õiglaselt. Eestis suunatakse ÕÜFi toetus tegevuskava alusel Ida-Virumaale. |
|
| Õigusnormide rikkumine | Irregularity | Kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb ettevõtja (fondide kasutamises osalev füüsiline või juriidiline isik või muu üksus, välja arvatud riigivõimu teostav liikmesriik) tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet sellest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu. |
|
| Ühenduse õigustik | Acquis communataire | Euroopa Liidu raames kõiki liikmesriike siduvate õiguste ja kohustuste kogum. Pidevalt täieneva õigustiku moodustavad: lepingute sisu, põhimõtted ja poliitilised eesmärgid, lepingute rakendusaktid ja Euroopa Kohtu praktika (pretsedendiõigus); Euroopa Liidu deklaratsioonid ja resolutsioonid, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud meetmed; justiits- ja siseküsimustega seotud meetmed; ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud ja liikmesriikide omavahelised lepingud Euroopa Liidu tegevusvaldkondades. Enne Euroopa Liiduga liitumist tuleb kandidaatriikidel ühenduse õigustik tervikuna üle võtta. Jälgides tulevaste liikmesriikide ettevalmistusi liitumiseks, uurib Euroopa Komisjon koos kandidaatriikidega, millisel määral vastavad nende õigusaktid ühenduse õigustikule. |
|
| Ühine põllumajanduspoliitika | Common Agricultural Policy | Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) kuulub ühenduse ainupädevusse. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 33 kohaselt on selle eesmärk tagada Euroopa tarbijaile mõistlikud hinnad ja põllumajandustootjatele õiglane sissetulek eelkõige põllumajanduse ühise turukorralduse kehtestamise ning ühtsete hindade, finantssolidaarsuse ja ühenduse sooduskohtlemise põhimõtete kohaldamisega. Alates 1992. aasta reformist on võetud suund ületootmise vähendamise ja keskkonnasõbralikuma toomise suunas. ÜPP on Euroopa Liidu poliitika tähtsamaid valdkondi (põllumajanduskulutused moodustavad umbes 45% ühenduse eelarvest). |
|
| Ühtekuuluvuspoliitika | Cohesion Policy | EL regionaalpoliitika, mille eesmärk on EL erinevate piirkondade vaheliste majanduslike ja sotsiaalsete arenguerinevuste vähendamine, tõstes sellega Euroopa kui majandusruumi konkurentsivõimet. Ühtekuuluvuspoliitikat viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Interregi kaudu. |
|
| Ühtekuuluvusfond (ÜF) | Cohesion Fund | Kõige vaesemate liikmesriikide arengu kiirendamiseks loodud finantsinstrument. Toetab hädavajalikke suuremahulisi investeeringuid, et viia transpordisüsteemid ja keskkonnakaitse EL-is vajalikule tasemele. |
|
| Ühtekuuluvuspoliitika fondide logo | Logo of Cohesion Policy Funds | Ühtekuuluvuspoliitika fondide logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning selle all olevast tekstist „Eesti tuleviku heaks“. Ühtekuuluvuspoliitika fondid on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku Fond. |
|
| Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava | Operational Programme for Cohesion Policy Funds (OP) | Partnerlusleppe alusel koostatav rakenduskava, milles rahastatavate valdkondade lõikes kirjeldatakse konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning nende rahastamine. |
|
| Ühtne määr | Flat rate | Üks lihtsustatud kulude viisidest, kus ühe kulukategooria rahastamine seotakse mõne teise kulukategooriaga. See tähendab, et toetuse väljamaksmisel kontrollitakse ühe kulukategooria (nt otsesed personalikulud) tegelikke kulusid, millele lisatakse automaatselt teise kulukategooria kulude jaoks (nt kaudsed kulud) kindlaksmääratud protsent (nt 15%) kontrollitud kulukategooria kuludest. Lisatud ühtse määra tegelikke kulusid toetuse väljamaksmisel ei kontrollita ega auditeerita. |
|
| Ühissätete määrus (ÜSM) | Common Provisions Regulation (CPR) | 2021-2027 perioodil Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotisaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. |
|
| Üleminekupiirkonnad | Transition regions | Piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 75–100% 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst elaniku kohta. |
Viimati uuendatud 08.06.2023