2021-2027 rakendusperiood
Eestile eraldatakse perioodiks 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37 miljardit eurot. Nende kasutamisel saab olema kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.
Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU – kahe fondi peale kokku orienteeruvalt 1,1 miljardit eurot. REACT-EU vahendid hõlmavad kiire kriisiabi toetuseid, mis suunatakse koroonakriisi mõjudega toimetulekuks. Selle toel korraldatakse vaktsineerimist, testimist, reovee seireuuringuid, rahastatakse haiglates isolatsioonipalatite loomist ning koolitatakse tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajaid. Lisaks toetatakse majanduse elavdamist – turismisektorit ja ettevõtlust laiemalt.
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on kuus üldist poliitikaeesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.
- Nutikama Eesti saavutamiseks on kavas toetada innovatsiooni, digitaliseerimist, majanduse muutumist ning väike- ja keskmiste ettevõtete arengut. Eesti valitsuse seisukohtade järgi tuleks ettevõtlust ja innovatsiooni toetada, et Eesti oleks ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodaksid kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Eesti peaks olema hästi toimiv keskkond nutikate lahenduste loomiseks, mis kasvatavad konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja teevad riigivalitsemise tõhusamaks. Eesmärgiks on seatud kindlustada teaduse rahvusvaheliselt kõrge tase, nii et teadusasutuste võrk tegutseks nüüdisaegsetes tingimustes tõhusalt ja jätkusuutlikult. Kavas on edendada ettevõtete, teadlaste ja valitsusasutuste koostööd. Igal motiveeritud ja võimekal tulevasel üliõpilasel peab olema võimalik saada head ja tööturu vajadusi arvestavat kõrgharidust.
- Rohelisem Eesti tähendab investeeringuid energiasüsteemi ümberkujundamisse, taastuvenergia arendamisse ja kliimamuutuste ennetamisse ning nende mõju leevendamisse. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik keskkonna kasutamine. Muu hulgas on struktuurivahendite toel kavas muu hulgas luua võimalusi säästlikumaks energiatarbimiseks, uuendada transporditaristut ja parandada hoonete energiatõhusust.
- Transpordi- ja digivõrgustike abil on võimalik kujundada paremini ühendatud Eesti. Eesti valitsuse üks eesmärk selles vallas on tagada kiire internetiühendus seal, kus turg seda ei suuda. Samuti on kavas rekonstrueerida raudteid, ehitada maanteid ning aidata kasutusele võtta keskkonnasäästlikke transpordivahendeid ja kütuseid.
- Sotsiaalsem Eesti toetab kvaliteetset tööhõivet, haridust ja oskuste omandamist, suuremat sotsiaalset kaasatust ja võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele. See hõlmab ka turvaliste kogukondade toetamist, et elanikud oskaksid turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tööturuteenuseid ja töötervishoiusüsteemi arendades on kavas saavutada ja hoida kõrge tööhõive tase, nii et inimestel oleks võimalik pikaajaliselt tööelus osaleda. Laste ja perede heaolu kasvatamine ning elukvaliteedi parandamine soodustab laste sündi.
- Eesti saab olla kodanikele lähemal, toetades kohalikult tasandilt juhitavat arengut ja linnade säästvat arengut. Eesti valitsuse eesmärk on parandada kõigis piirkondades heade töökohtade ning kvaliteetsete teenuste kättesaadavust ja muuta elukeskkond kõikjal meeldivamaks. See tähendab muu hulgas Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist, regionaalse ettevõtluse (sh turismi) lisandväärtuse kasvatamist ning vananeva ja väheneva rahvastikuga parema kohanemise toetamist maapiirkondades. Toetust väärib ka Eesti kultuuripärandi ja piirkondlike kultuuriruumide elujõu tagamine ning kultuuri- ja looduspärandi kaitse ning sellega seotud turismiteenuste ja ettevõtjate võrgustike arendamine.
- Õiglase ülemineku fond on peamine vahend, millega toetada piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, ja vältida piirkondlike erinevuste suurenemist. Selle peamised eesmärgid on leevendada ülemineku mõju, rahastades kohaliku majanduse mitmekesistamist ja ajakohastamist ning leevendades negatiivset mõju tööhõivele. Õiglase ülemineku fondi eesmärkide saavutamiseks toetatakse selle kaudu investeeringuid sellistes valdkondades nagu digitaalne ühenduvus, puhta energia tehnoloogia, heitkoguste vähendamine, tööstusalade taastamine, töötajate ümberõpe ja tehniline abi.
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi on kaasatud mitmed osapooled.
Toetusi korraldavad korraldusasutused (lühendiga KA). Eestis täidab korraldusasutuse ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), välja arvatud Merendus- ja Kalandusfondi puhul, mille korraldusasutus on Maaeluministeerium, ning Sisejulgeolekufondi puhul, mille korraldusasutus on Siseministeerium.
Toetuse kasutamisala on üldjoontes kokku lepitud EK-ga rakenduskavade nöol. Rakenduskava eesmärkide elluviimiseks kavandab toetusmeetmed ja nende rakendusskeemid rakendusasutused (RA).
Toetuse saaja jaoks on otsene kontakt Rakendusüksus (RÜ), mis on vastutav toetuse andmise tingimuste alusel toetuse andmise eest.
RÜd:
- viivad läbi taotlusvoore,
- teevad toetuse andmise otsuseid
- kontrollivad toetuse kasutamist.
Lisaks kuulub administreerimise süsteemi ka auditeeriv asutus (AA), kes teostab sõltumatut kontrolli nii süsteemi kui ka toetust saanud projektide üle. Korraldusasutus (RTK) võtab rakendusüksustelt vastu toetuse väljamaksetaotlusi ning deklareerib kulud Euroopa Komisjonile.
Ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimise alusena kasutatav arengustrateegia „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline strateegia, mille keskmeks on viis sihti (inimene, elukeskkond, ühiskond, majandus ja riigivalitsemine), mis sõnastavad Eesti sellisena, nagu ta aastal 2035 olema peaks.
-
Loe "Eesti 2035" strateegia materjale Vabariigi Valitsuse kodulehelt
- Valitsuskabineti otsused välistoetuste kohta 04.03.2021
- Kaasamise protsess
Struktuurivahendite planeerimine ja ,,Eesti 2035’’ koostamine lähtub osalus- ja kaasamispõhimõtetest, mis on kirjeldatud partnerite kaasamise ja osalemise kavas.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse strateegilise planeerimisdokumendi ehk rakenduskava koostamisega samaaegselt läbi viia ka keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH). Keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumendid leiad hindamiste lehelt.
2021. aasta esimeses kvartalis valmis rakenduskava eelnõu sihtide ja nende saavutamiseks EL toetusega kavandatavate tegevuste kohta koos täpsema rahastamiskavaga. 2021. aastal jätkuvad avalikud konsultatsioonid ning toimub riigisisene kooskõlastusring. Õiglase ülemineku fond on üks osa struktuuritoetuste rakenduskavast ning sellega koos esitatakse Euroopa Komisjonile Õiglase ülemineku kava. Rohkem infot õiglase ülemineku kohta vaata Rahandusministeeriumi kodulehelt.
3. juulil 2023 võttis Vabariigi Valitsus vastu korralduse, mis sätestab 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja muudatuse, mis rakendus 1. juulist 2023. Meetmete nimekiri on detailsem siseriiklik vaade uuel perioodil rakendatavatest meetmetest ning annab aluse meetmetega seotud toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks.
Rakenduskava ja partnerlusleppe ametlik esitamine Euroopa Komisjonile
18. juulil 2022 kinnitas Euroopa Komisjon ametlikult Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027.
4.oktoobril 2022 kinnitas Euroopa Komisjon 2021-2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja õiglase ülemineku kava.
3. juulil 2023 võttis Vabariigi Valitsus vastu korralduse, mis sätestab 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja muudatuse, mis rakendus 1. juulist 2023. Meetmete nimekiri on detailsem siseriiklik vaade uuel perioodil rakendatavatest meetmetest ning annab aluse meetmetega seotud toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks.
2021-2027 meetmete nimekiri avaneb uues vahekaardis
2021-2027 meetmete nimekirja seletuskiri avaneb uues vahekaardis
Viide VV korraldusele avaneb uues vahekaardis
Perioodi 2021-2027 meetmete nimekirja muutmise seletuskiri (3.07.2023)
Avalik konsultatsioon
Avalikule konsultatsioonile sai mõtteid ja arvamusi esitada 1. novembrini 2021.
Siin saab tutvuda avaliku konsultatsioonide materjalidega. Need materjalid on avalikule konsultatsioonile esitatud dokumentide tööversioonid. Neid täiendadakse vastavalt avalikul konsultatsioonil esitatud ettepanekutele ning Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel peetavatele läbirääkimistele:
Loe avaliku konsultatsiooni tulemustest Rahandusministeeriumi pressiteatest.
Kaasamine
Tutvu uue perioodi eurotoetuste planeerimise ja kaasamisplaaniga. Kaasamise hea tava leiad Riigikantselei kodulehelt.
Euroopa Liidu 2021–2027 struktuuritoetuste edukas ettevalmistamine ja kvaliteetne projektide elluviimine saab sündida ainult koostöös kogukondade, ettevõtjate, omavalitsuste, ministeeriumide, vabakonna ning ametite ja asutuste vahel. Seega oleme nii perioodi ettevalmistamiseks kui sujuvaks elluviimiseks korraldanud arvukalt kohtumisi, arutelusid ning mõttetalguid. Suuremate, üle-eestiliste aruteludena on toimunud:
- 2022. aasta septembris EL uue toetusperioodi infoseminarid kuues Eesti linnas – Kohtla-Järvel, Võrus, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Tallinnas. Infopäevadel osales ligi pool tuhat inimest ning nendel anti ülevaade EL toetuste rakendamisest üldisemalt, uue perioodi toetuspõhimõtetest ning valdkondade kaupa ülevaade toetuste eesmärkidest ning avanevatest meetmetest.
- 2021. aasta märtsis EL toetuste ettevalmistamiseks partnerite arutelunädal – mille enam kui 50 töötoas osales nädala jooksul tuhat partnerit, huvirühma esindajat, ettevõtjat, ametnikku. Eesmärk oli koondada partnerite ootused uue perioodi toetuste rakendamisele ja põhimõtetele.
Soovime hoida EL uue toetusperioodi ettevalmistused avatud ning anda kõigile soovijatele võimaluse kaasa rääkida ja vajalikku infot saada. Parima tulemuse saame ainult koosloomes, seega:
- kui soovite infot valdkondlike arutelude kohta või edastada oma ettepanekuid, siis palun võtke ühendust sõltuvalt valdkonnast alltoodud valdkondlikel kontaktidel;
- kui teil on küsimusi üldise ajakava, tegevuste või osalemisvõimaluse kohta, siis palun kirjutage e-posti aadressile: eurotoetused@fin.ee, samal aadressil saab paluda end liita ka partnerite e-posti listiga.
November 2020–märts 2021
- 10. november–18. detsember – Otsekohtumised partneritega RRF ja REACT-EU5 tutvustamiseks. Kokku 7 kohtumist
- 16. detsember – Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjoni koosolek
- 2. november–12. märts – SF 2021–2027 rahastamiskava, RRF, ÕÜF infograafika välja töötamine ja SF kodulehele lisamine. RRF maandumislehe www.rrf.ee loomine.
Märts 2021
- 22.–26. märts – SF ja RRF temaatilised töötoad
Aprill 2021
- 28.–29. aprill – ÕÜF visiooniseminar
Mai 2021
- 20. mai–4. juuni – Taastekava (RRP) eelnõu avalik konsultatsioon (eelnõude infosüsteem (EIS), osalusveeb, RRF koduleht rrf.ee)
Juuni 2021
- 7. juuni–5. juuli – RRP avaliku konsultatsiooni ettepanekute analüüs ja arvestamine, tagasiside andmine.
- 17.–18. juuni – RRP kinnitamine Vabariigi Valitsuse istungil ja selle avaldamine RRF veebis. Taastekava ametlik esitamine EK-le.
August 2021
- 17.–18. august – Linnade ja Valdade päevad
Oktoober–november 2021
- 5. oktoober –Taastekava (RRP) ametlik kinnitamine EK poolt
- 6. oktoober – 1. november – Partnerlusleppe ja rakenduskava eelnõu avalik konsultatsioon
- Partnerlusleppe ja rakenduskava (sh Õiglase ülemineku kava) eelnõu Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek ja arutelu ning eelnõu avalik konsultatsioon (eelnõude infosüsteem (EIS), osalusveeb, SF koduleht)
- Partnerlusleppe ja rakenduskava (sh Õiglase ülemineku kava) eelnõu avaliku konsultatsiooni ettepanekute analüüs ja arvestamine, tagasiside andmine.
November 2021–jaanuar 2022
- November–jaanuar – Partnerlusleppe ja rakenduskava (sh õiglase ülemineku kava) eelnõu avaliku konsultatsiooni ettepanekute analüüs ja arvestamine, tagasiside andmine.
- Jaanuar – Partnerlusleppe ja rakenduskava Euroopa Komisjonile mitteametlikuks kooskõlastamiseks esitamine.
Aprill-juuni 2022
- Aprill – Partnerlusleppe heakskiitmine Vabariigi Valitsuse istungil ja esitamine Euroopa Komisjonile ametlikuks kinnitamiseks.
- Mai – Variseirekomisjoni koosolek – partnerlusleppe ja rakenduskava (sh õiglase ülemineku kava) heakskiitmine.
- Juuni – Rakenduskava (sh õiglase ülemineku kava) heakskiitmine Vabariigi Valitsuse istungil ja esitamine Euroopa Komisjonile ametlikuks kinnitamiseks.
September 2022
- September – Regionaalsed infoseminarid sidusrühmadele 6 linnas (Kohtla-Järvel 13.09, Võrus 20.09, Tartus 21.09, Viljandis 27.09, Pärnus 28.09 ja Tallinnas 30.09).
Oktoober 2022–detsember 2022
- Oktoober–jaanuar – Partnerlusleppe ja rakenduskava amelik kinnitamine Euroopa Komisjoni poolt.
Eurotoetuste infopäevad 2022
Septembris 2022 toimunud uue perioodi eurotoetuste infopäevadel anti Eesti eri paigus ülevaade sellest, millised on järgmise seitsme aasta eurotoetuste sihid. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus üheskoos rakendusasutustega tutvustasid uue toetusperioodi võimalusi, eesmärke ja ajakavasid kuues Eesti linnas: Kohtla-Järvel, Võrus, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Tallinnas. Infopäevadel osales ligi pool tuhat inimest.
Erinevates linnades toimunud infopäevade esitlusmaterjalid leiad SIIT.
Infopäeva slaidid ja videoklipid
Eurotoetuste infopäev Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses 30.09.2022
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|