Taastekava aluseks on Riigikogus 12. mail 2021.a. heaks kiidetud riiklik strateegia „Eesti 2035“. Strateegia koostamise protsess toimus tihedas ja ulatuslikus koostöös kõigi huvirühmade, partnerorganisatsioonide ning laiema avalikkusega. Viimase kahe aasta jooksul peeti kõigi partnerite ja sidusrühmadega avatud ja sisukaid arutelusid, koguti kirjalikke ettepanekuid ja soovitusi.
Üle Eesti toimus sidusrühmadega arvukalt seminare ja arutelusid, et kaardistada Eesti arenguvajadused ja peamised väljakutsed ning leppida kokku peamistes reformides ja muudatustes, mis tuleb Eesti ees seisvate väljakutsete lahendamiseks ellu viia. Protsess andis väga selge ja laialdase ülevaate kiireloomulistest, keskpikkadest ja pikaajalistest vajadustest ja koos nendega reformidest ning investeeringutest, mida peame eelseisvatel aastatel ellu viima.
22.-26. märtsini 2021.a. toimusid sotsiaalpartnerite ja katusorganisatsioonidega aruteluseminarid RRFist ja Struktuurivahenditest planeeritavate prioriteetide täpsustamiseks, et ühiselt läbi rääkida võtmetegevused, vajalikud sihtrühmad ja toetusmeetmete disainimise üldised põhimõtted. Seminaride täpsem info ja materjalid on leitavad siin.
20. maist kuni 4. juunini toimus Taastekava eelnõu avalik konsultatsioon. Konsultatsiooni käigus kogunes ettepanekuid paarikümnelt organisatsioonilt ning eraisikult. Suur osa ettepanekuid puudutas RRF rahastamiskavasse uute investeeringute lisamist, mis väheneva toetusmahu tingimustes ja olukorras, kus kava on tõenäoliselt ülebroneeringus, ei ole teostatav.
Ülejäänud ettepanekud puudutasid Taastekavas plaanitud reformide ja investeeringute ning meetmete detailsemat sisustamist ja rakendamist, mille üksikasjad pannakse huvigruppide ja ministeeriumide koostöös täpsemalt paika lähikuudel meetme tingimusi disainides. Kava rakendamise läbipaistvuse ja infovahetuse tagamiseks otsime ühisosa struktuurivahendite seirekomisjoniga, kuhu on koondunud ka RRFi puhul asjakohane partnerite ja rakendajate ring.
Loe täpsemalt Taastekava koostamise kaasamisprotsessist
Partnerite kaasamine taastekava muutmisel
"REPowerEU toetus – uuendatud riigiaruanne Eesti kohta" analüüsi koostamise käigus toimus ulatuslik partnerite ja huvirühmade kaasamine. Peamised kaasatud huvirühmad olid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, CEE Bankwatch Network, Eesti Roheline Liikumine, samuti ülikoolid. Lisaks korraldati 5.01.2023 partneritele infoseminar, et tutvustada analüüsi ja tehtud ettepanekuid.
Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise auditi raames olid samuti suurel määral kaasatud asjakohased partnerid ja osapooled. Oktoobris 2022 saadeti audit kommenteerimiseks kõigile sidusrühmadele. Üle 20 organisatsiooni (arendajad, esindusorganisatsioonid, looduskaitseorganisatsioonid) esitasid auditile kirjalikke kommentaare ja ettepanekuid arendusprotsessi parandamiseks. Saadud sisendid saadeti kõigile asjakohastele valitsusasutustele arvestamiseks õigusaktide muudatuste ettevalmistamisel. Auditi ja partneritelt kogutud tagasiside põhjal saadeti märtsis 2023 sidusrühmadele ülevaade planeeritavatest seadusemuudatustest. Korraldati ka virtuaalne seminar, kus tutvustati muudatusi ja nende põhjendusi. Koguti täiendavat tagasisidet arendajatelt, looduskaitse organisatsioonidelt ja kohalike omavalitsuste esindajatelt, sellega arvestatakse seadusandlusesse muudatuste sisseviimisel.
Rahandusministeerium korraldas 5.12.2022 peamiste partnerorganisatsioonide jaoks teabepäeva, et tutvustada taastekava muudatuste hetkeseisu, REPowerEU toetuse võimalusi ja valikuid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, EVEA, Eesti Infotehnoloogia Liit, Vabaühenduste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Leader Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Kutsekoda, Eesti Noorteühenduste Liit olid kutsutud peamiste partneritena. Osalus jäi üsna tagasihoidlikuks. Märgiti, et partneritel pole head ülevaadet Eesti energiaolukorraga seotud väljakutsetest tervikuna ning ettepanekutele on raske kommentaare anda, kui pole teada tegelikku rahalist vajadust kogu sektori ulatuses. Soovitati rahastada parema võrguühenduse võimekust piirkondades. Tol hetkel alles töötati välja uusi toetatavaid meetmeid. Eesti Roheline Liikumine tõi kirjalikus tagasisides välja, et esitatud perspektiivsed ettepanekud vastavad üldiselt nende ootustele ning nad sooviksid olla protsessidesse rohkem kaasatud.
Investeeringutega seotud avatud voorude toetuse andmise tingimuste regulatsioon kooskõlastatakse alati vastutava ministeeriumi eestvedamisel vastava sektori partneritega. Kõik meetmepõhised õigusaktid (määrused ja käskkirjad) kooskõlastatakse ametlikult eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Kõik ametlikud kommentaarid ja ettepanekud (sh sidusrühmadelt saadud) kogutakse alati kooskõlastustabelisse, märkides, millistega neist on arvestatud või mitte, koos põhjendusega. Selline kooskõlastustabel on alati kaasas õigusaktide eelnõude juures enne jõustumist, lähtudes valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 50 lõikest 2.
Meediakajastused
- 6.11.2023 Eesti sai Euroopa Komisjonilt taaste- ja vastupidavusrahastust 238,5 miljonit eurot
- 6.11.2023 Komisjon maksab taasterahastust Eestile välja esimesed 238,5 miljonit eurot
- 5.07.2023 Eestil tuleb kolme aastaga ära kasutada ligi miljard Euroopa taastekava raha
- 16.06.2023 Uuendatud taastekava on kinnitatud
- 12.05.2023 Taastekava muudatused said Euroopa Komisjoni heakskiidu
- 12.05.2023 NextGeneration EU: European Commission endorses Estonia's €953 million modified recovery and resilience plan, including a REPowerEU chapter
- 30.06.2022 Eesti taastekava vähendatud maht sai valitsuse kinnituse
- 17.12.2021 Eestile laekusid Euroopa taasterahastust esimesed 126 miljonit eurot
- 05.11.2021 Triin Tomingas: Euroopa taasterahastu on Eestile avatud. Kuidas edasi?
- 05.10.2021 Intervjuu: Triin Tomingas – Eestile kuni 970 mln eurot Euroopa taasterahastuspaketist
- 05.10.2021 Euroopa Komisjon kinnitas Eestile kuni 970 miljoni euro suuruse taasterahastu
- 05.10.2021 NextGenerationEU: Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti 969,3 miljoni euro suuruse taaste- ja vastupidavuskava
- 05.10.2021 Otse kell 10: taastekava arutelu “Kriisist välja tugevamana”
- 05.10.2021 Heaks kiidetud Eesti taastekava mõju majandusele on 6% SKPst
- 27.09.2021 Taasterahastu läbirääkimised Euroopa Komisjoniga on jõudnud lõpule
- 17.06.2021 Valitsus kinnitas pea miljardi euro suuruse taastekava
- 06.05.2021 Rahandusminister Pentus-Rosimannus: pööre rohelisema Eesti poole on meie järgmine suur siht
- 29.03.2021 Rahandusministeerium: Eurotoetuste arutelunädalal osales pea tuhat eksperti ja partnerit
- 10.03.2021 Ärileht: Eesti esitas üle miljardi euro suuruse plaani EL-i taasterahastu kasutamiseks. Kuhu see raha läheks?
- 05.03.2021 ERR: Valitsus kinnitas 4,83 miljardi eurose eurotoetuste kava
- 05.03.2021 ERR: Aktuaalne kaamera
- 05.03.2021 TV3: Seitsmesed
- 05.03.2021 Valitsus kiitis heaks välistoetuste 4,83 miljardi euro jaotuse
- 11.02.2021 ERR: Valitsus kiitis heaks taastefondi raha jaotuse
Viimati uuendatud 14.11.2023