RRF protsess ja kaasamine

Senine protsess ja dialoog parteritega algas juba strateegia „Eesti 2035“ protsessis, kui ühiselt kaardistati Eesti ees seisvad väljakutsed, sõnastati strateegilised sihid ning lepiti üheskoos kokku vajalikes muudatustes, mis tuleks eesseisvatel aastatel ellu viia. RRF toel saame nii mõnelegi strateegias kokku lepitud reformile hoogu anda, mitmed valdkondlikes arengukavades planeeritud investeeringud teoks teha ning pakkuda erinevate toetusmeetmete kaudu tuge digi- ja rohepöörde elluviimiseks.

Taastekava aluseks on Riigikogus 12. mail 2021.a. heaks kiidetud riiklik strateegia „Eesti 2035“. Strateegia koostamise protsess toimus tihedas ja ulatuslikus koostöös kõigi huvirühmade, partnerorganisatsioonide ning laiema avalikkusega. Viimase kahe aasta jooksul peeti kõigi partnerite ja sidusrühmadega avatud ja sisukaid arutelusid, koguti kirjalikke ettepanekuid ja soovitusi.

Üle Eesti toimus sidusrühmadega arvukalt seminare ja arutelusid, et kaardistada Eesti arenguvajadused ja peamised väljakutsed ning leppida kokku peamistes reformides ja muudatustes, mis tuleb Eesti ees seisvate väljakutsete lahendamiseks ellu viia. Protsess andis väga selge ja laialdase ülevaate kiireloomulistest, keskpikkadest ja pikaajalistest vajadustest ja koos nendega reformidest ning investeeringutest, mida peame eelseisvatel aastatel ellu viima.

22.-26. märtsini 2021.a. toimusid sotsiaalpartnerite ja katusorganisatsioonidega aruteluseminarid RRFist ja Struktuurivahenditest planeeritavate prioriteetide täpsustamiseks, et ühiselt läbi rääkida võtmetegevused, vajalikud sihtrühmad ja toetusmeetmete disainimise üldised põhimõtted. Seminaride täpsem info ja materjalid on leitavad siin.

20. maist kuni 4. juunini toimus Taastekava eelnõu avalik konsultatsioon. Konsultatsiooni käigus kogunes ettepanekuid paarikümnelt organisatsioonilt ning eraisikult. Suur osa ettepanekuid puudutas RRF rahastamiskavasse uute investeeringute lisamist, mis väheneva toetusmahu tingimustes ja olukorras, kus kava on tõenäoliselt ülebroneeringus, ei ole teostatav.
Ülejäänud ettepanekud puudutasid Taastekavas plaanitud reformide ja investeeringute ning meetmete detailsemat sisustamist ja rakendamist, mille üksikasjad pannakse huvigruppide ja ministeeriumide koostöös täpsemalt paika lähikuudel meetme tingimusi disainides. Kava rakendamise läbipaistvuse ja infovahetuse tagamiseks otsime ühisosa struktuurivahendite seirekomisjoniga, kuhu on koondunud ka RRFi puhul asjakohane partnerite ja rakendajate ring.

Loe täpsemalt Taastekava koostamise kaasamisprotsessist

    Partnerite kaasamine taastekava muutmisel


    "REPowerEU toetus – uuendatud riigiaruanne Eesti kohta" analüüsi koostamise käigus toimus ulatuslik partnerite ja huvirühmade kaasamine. Peamised kaasatud huvirühmad olid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, CEE Bankwatch Network, Eesti Roheline Liikumine, samuti ülikoolid. Lisaks korraldati 5.01.2023 partneritele infoseminar, et tutvustada analüüsi ja tehtud ettepanekuid. 

    Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise auditi raames olid samuti suurel määral kaasatud asjakohased partnerid ja osapooled. Oktoobris 2022 saadeti audit kommenteerimiseks kõigile sidusrühmadele. Üle 20 organisatsiooni (arendajad, esindusorganisatsioonid, looduskaitseorganisatsioonid) esitasid auditile kirjalikke kommentaare ja ettepanekuid arendusprotsessi parandamiseks. Saadud sisendid saadeti kõigile asjakohastele valitsusasutustele arvestamiseks õigusaktide muudatuste ettevalmistamisel. Auditi ja partneritelt kogutud tagasiside põhjal saadeti märtsis 2023 sidusrühmadele ülevaade planeeritavatest seadusemuudatustest. Korraldati ka virtuaalne seminar, kus tutvustati muudatusi ja nende põhjendusi. Koguti täiendavat tagasisidet arendajatelt, looduskaitse organisatsioonidelt ja kohalike omavalitsuste esindajatelt, sellega arvestatakse seadusandlusesse muudatuste sisseviimisel. 


    Rahandusministeerium korraldas 5.12.2022 peamiste partnerorganisatsioonide jaoks teabepäeva, et tutvustada taastekava muudatuste hetkeseisu, REPowerEU toetuse võimalusi ja valikuid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, EVEA, Eesti Infotehnoloogia Liit, Vabaühenduste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Leader Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Kutsekoda, Eesti Noorteühenduste Liit olid kutsutud peamiste partneritena. Osalus jäi üsna tagasihoidlikuks. Märgiti, et partneritel pole head ülevaadet Eesti energiaolukorraga seotud väljakutsetest tervikuna ning ettepanekutele on raske kommentaare anda, kui pole teada tegelikku rahalist vajadust kogu sektori ulatuses. Soovitati rahastada parema võrguühenduse võimekust piirkondades. Tol hetkel alles töötati välja uusi toetatavaid meetmeid. Eesti Roheline Liikumine tõi kirjalikus tagasisides välja, et esitatud perspektiivsed ettepanekud vastavad üldiselt nende ootustele ning nad sooviksid olla protsessidesse rohkem kaasatud.

    Investeeringutega seotud avatud voorude toetuse andmise tingimuste regulatsioon kooskõlastatakse alati vastutava ministeeriumi eestvedamisel vastava sektori partneritega. Kõik meetmepõhised õigusaktid (määrused ja käskkirjad) kooskõlastatakse ametlikult eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Kõik ametlikud kommentaarid ja ettepanekud (sh sidusrühmadelt saadud) kogutakse alati kooskõlastustabelisse, märkides, millistega neist on arvestatud või mitte, koos põhjendusega. Selline kooskõlastustabel on alati kaasas õigusaktide eelnõude juures enne jõustumist, lähtudes valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 50 lõikest 2.


    Meediakajastused

    Viimati uuendatud 14.11.2023