Meede: Reformide ettevalmistamise rahastu TSI (Technical Support Instrument)

Euroopa Komisjon asutas 2015. aastal struktuurireformi tugiteenuse, et aidata ELi riikidel viia läbi reforme, mis toetavad töökohtade loomist ja jätkusuutlikku majanduskasvu.

Selleks loodi struktuurireformide toetusprogramm nimetusega SRSP (The Structural Reform Support Programme).

Sihtgrupp:

Meetme vooru on oodatud kandideerima eelkõige ministeeriumid ja ministeeriumide hallatavad asutused (Eesti Vabariigi avaliku halduse asutused, valitsuse poliitika väljatöötamist toetavad ja täidesaatmist koordineerivad institutsioonid).


Eesmärk:

Anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides.


Tulemused:

Meetme eesmärgiks suurendada Euroopa Liidu riikide suutlikkust kujundada ja ellu viia poliitikastrateegiaid, mis edendavad töökohtade loomist ja jätkusuutlikku majanduskasvu.


Kogueelarve:

TSI kogueelarve liikmesriikidele perioodil 2021- 2027 on 864,4 miljonit eurot.

Mis on reformide ettevalmistamise rahastu TSI?

TSI ehk reformide ettevalmistamise rahastu, on jätk olemasolevale 2017 – 2020 aasta struktuurireformi tugiprogrammile SRSP. TSI kogueelarve liikmesriikidele perioodil 2021- 2027 on 864,4 miljonit eurot.

Reformide rahastu TSI on osa mitmeaastasest finantsraamistikust (MFF) 2021- 2027 ja Euroopa taaskäivitamise rahastust (RRF)

Alates 1. jaanuarist 2020 kannab struktuurireformi tugiteenistus (SRSS) Komisjoni sõltumatu peadirektoraadina uut nime DG REFORM. 

DG Reformi tehnilise toe rahastamisinstrumendiga soovitakse liikmesriikidele pakkuda rätseplahendusena ekspertteadmisi, et suurendada riikide institutsionaalset ja administratiivset võimekust, töötades välja ja rakendades kestvat majanduse kasvu edendavaid reforme. 

Meetme kohaldamisala hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi, sealhulgas valdkonnad, mis on seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja varade valitsemise, institutsiooniliste ja haldusreformide, ettevõtluskeskkonna, toote-, teenuse- ja tööturgude, hariduse ja koolituse, kestliku arengu, rahvatervise, hariduse ja finantssektoriga. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis soodustavad rohe- ja digipööret.

Euroopa poolaasta raames antud poliitikasuunistest lähtuvalt pakub TSI tuge ja soodustab riigipõhiste soovituste (CSR) ja riiklike reformide elluviimise rakendamist. TSI pakub asjakohast täiendust ja lisaväärtust liidu eri valdkondlikest programmidest juba antavale abile ja meetmetele.

Keda oodatakse kandideerima?

Meetme vooru on oodatud kandideerima eelkõige ministeeriumid ja ministeeriumide hallatavad asutused (Eesti Vabariigi avaliku halduse asutused, valitsuse poliitika väljatöötamist toetavad ja täidesaatmist koordineerivad institutsioonid).

TSI liikmesriigi kaasrahastust ei nõua.

TSI toetusvaldkonnad on samad mis SRSP, kuid eriline rõhuasetus on valdkondlikel seostel riiklike prioriteetide ja komisjoni poolt Eestile antud riigipõhiste soovituste (CSRs) ning rohe- ja digiteemad.

Komisjoni SRSP – TSI toetusvaldkonnad:

  • riigivalitsemine ja avalik haldus; 
  • Maksutulude haldamine ja avaliku sektori finantsjuhtimine; 
  • majanduskasv ja ettevõtluskeskkond;
  • tööturg, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused;
  • finantssektor ja kapitalile juurdepääs.

Loetelu ei ole lõplik.

2021. aasta prioriteedid:

  • Euroopa poolaasta (ES) ja riigipõhised soovitused ja liidu (EU) prioriteedid. Riigipõhised soovitused on aastateks 2020–2021 (CSRs) ja dialoogis sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teiste eri tasandite sidusrühmadega.
  • COVID 19 pandeemiaga seotud taastekava meetmed
  • Taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamine ja rakendamine
  • Euroopa roheleppe (Green Deal) rakendamine
  • Üleminek digitaliseerimisele. Uued tehnoloogiad ja digitaliseerimine on võtmetähtsusega ELi tuleviku jaoks.
  • Liikmesriikide enda reformidega seotud prioriteedid. Eestil on prioriteediks Eesti 2035 strateegia võtmevaldkonnad

Eesti peamised prioriteedid ja võtmevaldkonnad baseeruvad „Eesti 2035“ pikaajalisel arengustrateegial ja nendeks on: 

  • Oskused ja tööturg (skills and labour market) 
  • Tervis ja sotsiaalkaitse (health and social protection) 
  • Majandus ja kliima (economy and climate) 
  • Ruum ja liikuvus (space and mobility) 
  • Riigivalitsemine (public governance) 

Riigipõhiste soovitustena on Komisjon Eestile andnud 2020. ja 2021. aastal järgmised suunised:​
 

  1. Võtta tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida pandeemiale, toetada majandust ja tagada selle taastumine. Kui majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Parandada tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja vastupidavust, sealhulgas võttes meetmeid tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks, tugevdades esmatasandi arstiabi ja tagades elutähtsate meditsiinitoodetega varustatuse.
  2. Suurendada sotsiaalse turvavõrgu piisavust, sealhulgas töötushüvitiste katvuse laiendamise kaudu.
  3. Kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse taastumist. Keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, eelkõige ettevõtete digitaliseerimisele, teadustegevusele ja innovatsioonile, energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele, ressursitõhususele ja säästvale transpordile, aidates järk-järgult vähendada majanduse CO2 heidet. Toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonisuutlikkust ning tagada piisav juurdepääs rahastamisele.
  4. Suurendada jõupingutusi rahapesuvastase raamistiku tulemusliku järelevalve ja jõustamise tagamiseks.

Toetatavad tegevused:

a) strateegiate ja reformitegevuskavade koostamist

b) ekspertide lühi- või pikaajaline kaasamine

c) institutsioonilise, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed kõikidel valitsustasanditel, eelkõige:

  • seminarid, konverentsid ja õpikojad; 
  • töövisiidid asjaomastesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse, et võimaldada ametnikel omandada või täiendada oskusteavet või teadmisi asjakohastes küsimustes; 
  • koolitustegevus ja internetipõhiste või muude koolitusmoodulite väljatöötamine, et toetada asjaomaste reformidega seotud vajalikke kutseoskusi ja teadmisi;

d) andmete ja statistika kogumine, ühiste metoodikate ning näitajate ja võrdlusnäitajate väljatöötamine

e) kohaliku tegevustoetuse korraldamine näiteks varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades;

f) IT-suutlikkuse suurendamine (nt suurte andmehulkade töötlemine, andmekaitse, andmehaldus, riskianalüüs, rakendamise kavandamine, tarkvara arendus jt ), sealhulgas asjaomaste reformide elluviimiseks vajaliku IT-taristu (tööriistade) ja rakenduste väljatöötamis-, hooldus-, käitamis- ja kvaliteedikontrollialane oskusteave, küberjulgeolek ning avalike teenuste digitaliseerimisele suunatud programmide alane oskusteave;

g) uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, hindamised ja mõjuhindamised ning suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

h) teabevahetusprojektid õppimiseks, sealhulgas e-õppeks, koostööks, teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamisega seotud tegevusteks ja heade tavade vahetamiseks; teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas organisatsioonide teabevahetus ja, kui see on asjakohane, teabevahetus sotsiaalvõrgustikes;

i)  materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka rahastu raames antud TSI tulemuste levitamiseks, sealhulgas süsteemide ja töövahendite väljatöötamise, käitamise ja hoolduse kaudu, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

J) muu asjakohane tegevus, mis toetab meetme eri ja üldeesmärgi saavutamist

Kaupade, seadmete ostmist ei rahastata. Samas pilootlahendused, prototüübi arendus (proof of concept, artificial intelligence) on üldiselt lubatud.

Komisjon kaasab võimalike partneritena:

  • Rahvusvahelised organisatsioonid, nt Maailmapank (WB), IMF, OECD, EBRD, EIB jt.
  • Erasektori partnerid, sh konsultatsioonifirmad (PWC,EY) jt.
  • Riigisektori partnerid, sh ülikoolid, teadusasutused jt. 
  • Komisjoni enda eksperdid. 

Hindamine:

Hindamine on kaheetapiline: Esimeses etapis toimub ideekorje ja ideede hindamine, teine etapp on lõplike taotluste esitamine, hindamine ja prioriseerimine.

Ideekorje
 

Valdkondlike ekspertide töögrupp hindab kõiki ideid. 

a. Valitakse välja projektide ideed, mille edasiarendamist lõplikuks projektiks toetatakse (hindajate soovitused, ettepanekud projekti täiendamiseks jne).

b. Otsustatakse, milliste projektide ideede edasiarendamist lõplikuks projektiks ei toetata (võimalusel alternatiivsete toetusmeetmete soovitused).

Hindamiskomisjon (Riigikantselei Strateegiabüroo ja Rahandusministeeriumi Riigieelarve ning Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) hindab kõiki ideid vastavalt kriteeriumidele. Mõlemad ekspertgrupid annavad oma hinnangu koos selgitusega skaalal: 

  • hinnang „toetame“ (projekt esitatakse EK-le); 
  • hinnang „toetame tingimuslikult“ (st projekt esitatakse EK-le kui lõplikus taotluses on hindajate tähelepanekutega arvestatud)  
  • hinnang „ei toeta“ (projekti esitamist EK-le „ei toetatud, põhjused välja toodud) 

Esitamine:

Tähtaegselt esitatud projekte hindab hindamiskomisjon (RK ja RM). Mõlemad ekspertgrupid esitavad omapoolsed ettepanekud, millest lähtuvalt moodustub koondpingerida aritmeetilise keskmise alusel (väikseim koondsumma = kõrgeim positsioon).

  1. Valitakse välja projektid Komisjonile esitamiseks ning selgub projektide prioriteetsuse järjekord. 
  2. Otsustatakse, millised projekte ei esitata Komisjonile. 

Prioriseerimise alused:

  • Projekti kooskõla TSI eesmärkide ja toetatavate meetmetega, Euroopa lisaväärtusega;
  • Projekti kooskõla Eesti 2035 arengustrateegia, arengukavade, riigipõhiste soovitustega jne;
  • Probleemi/teemaolulisus, kiireloomulisus, kriitilisus(sh valdkonna ja Eesti kontekstis);
  • Projekti taotluses kirjeldatud lahendus, sh tegevused, väljundid, tulemused, eelarve, taotleja võimekus projekt edukalt ellu viia
  • Projekt peab olema riikliku reformi mõõtu;
  • Projekti tegevused peavad olema selged, loogilise ülesehituse ja selge fookusega;
  • Projekt peab olema läbiräägitud selle valdkonna/haldusala esindajatega, keda see otseselt puudutab;
  • Oluline on taotleja/elluviija motivatsioon;
  • Oluline on vältida dubleerimist teiste sarnaste protsessidega, samas sünergia teiste projektidega on teretulnud;
  • Teretulnud on varasemate edukate algatuste jätkuprojektid.

TSI 2024 taotlusvoor 

05.09.2023 TSI 2024 avaseminari slaidid 

Siseriiklik hindamistulem

Lõppvooru esitati RTK-le kokku 15 taotlust, indikatiivne eelarve kokku 7,5 mln eurot.

Hindamiskriteeriumidest lähtuvalt on maksimaalne punktide summa 100, minimaalne, ehk hindamislävend on 40, alla lävendi taotlustele lisatakse märge“ ei toeta“, üle lävendi lisatakse märge „supported“.  

Siseriiklik hindamiskomisjon (Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei valdkondlikud eksperdid), on 15 taotlustega tutvunud, kriteeriumidest lähtuvalt hinnanud ning prioriseerinud. 
Hinnati:

  • projekti reformimõõdet ja mõju (max 40p); 
  • EL abi vajadust(max15p); 
  • projekti teostatavust(max30p); 
  • seoseid Euroopa Liidu õigusest lähtuvalt(max15p), 

sealhulgas:

  • projekti kooskõla meetme eesmärkide ja toetatavate tegevustega;
  • probleemi/teema  olulisust, kiireloomulisust, kriitilisust (sh valdkonna ja Eesti kontekstis);
  • projekti taotluses kirjeldatud lahendusi, sh tegevusi, väljundeid, tulemusi, eelarvet, taotleja võimekust projekt edukalt ellu viia
  • projekti kooskõla arengukavade, Eesti 2035 strateegiaga, riigipõhiste soovitustega (CSRs) jne. 

31.10.23 esitas Riigi Tugiteenuste Keskus (TSI meedet koordineeriv asutus Eestis) taotlused tabelis toodud järjestuses TSI Reformile. 

Orienteeruvalt detsembri keskpaigas teeb TSI Reform teatavaks rahastuseks välja valitud projektid, komisjoni poolt välja valitud taotluste kontaktidega võtab DG Reform ise ühendust. 
Sel aastal jaotub siseriiklik taotluste prioriteetsus Eesti taotluste ja mitme riigi ühistaotluste lõikes: 
Täisversiooni vaatamiseks vajuta pildile või SIIA

avaneb uues vahekaardis

TSI (Technical Support Instruments) vooru siseriiklik AJAKAVA  2023 - 2024

  • T 05.09.2023 – TSI 2024 roll-out avaseminar Tallinnas, Euroopa Komisjoni visiit. 2024 vooru tehniline tutvustus, praktilised nõuanded.

Toimumiskoht: ministeeriumide ühishoones, ruum Kirsipuu.

PÄEVAKAVA (05.09):

12.30 - 13.00 : Gadhering, Tea/coffee. 
This part would be in English. Moderator of the day- Dmitri Burnashev
13.00 -13.30 :  Opening words,  EE2035 strategy, priorities, overall view by Mr Dmitri Burnashev, Government Office
13.30-14.30: Technical TSI presentation by Milena Raykovska, Country coordinator, TSI Reform 
Questions and answers

14.30-15.00: Coffee/tea break    
15.00- 16.00: This part would be in Estonian 
Miryam Vahtra, Ministy of Finance- evaluation and project selection criterias. 
Lagle Kuusing, State Shared Service Centre - internal round, timeline etc. 

End of the day, closing words
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

  • 06.09.2023 -  TSI 2024 roll-out  Tallinnas, Euroopa Komisjoni visiit. DG Reform esindajate (Ms Natalie Berger, DG Reform Director for Support to Member State reforms) kohtumised ministeeriumide esindajatega.
     
  • R 15.09.23 – TSI ideetaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK).
    Taotlused palun täita ja esitada eesti- või ingliskeelsena TSI Reform taotlusvormil. Ideevooru taotluse esitamine on vabatahtlik kuid soovitatav. Taotluse võib esitada ka otse lõppvooru, sel juhul palume RTK-le samaks tähtajaks teada anda, et projektitaotlus esitatakse lõppvooru 20.10.23.
    Ideede etapis toimub eelnõustamine, taotlusi ei hinnata ega lükata tagasi. Tagasisidena esitatakse parendusettepanekud.
     
  • T 19.09.23 – idee briefing, ehk vabatahtlik võimalus kell 9.30.00-12.00 lühidalt oma ideetaotlust (veebis) hindamiskomisjonile tutvustada (5-6min). Võimaldab hindamiskomisjonil taotluse olemust paremini mõista ja põhjalikumat tagasisidet anda.
     
  • E 18.09.23 – E 25.09.23  – projektiideedega tutvumine hindamiskomisjoni  poolt. 
     
  • K 27.09.23 projektide ideede hindamise tagasiside taotlejatele (RTK).
     
  • N 28.09.23 – N 19.10.23  –  taotluste vormimise ja korrigeerimise aeg.
     
  • R 20.10.23  – täiendatud valmis projektitaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele.  Taotlusvormid esitatakse koos lisadega ja ingliskeelsena. 
     
  • E 23.10 – R 27.10.23 – projektide hindamine ja prioriseerimine

Lõplike projektide esitamise punane joon on T 24.10.23, st peale seda kuupäeva enam ühtki taotlust ka erandkorras vastu ei võeta, sh multi-country projektid, mille puhul Eesti on juhtivpartner ja taotluse esitaja.

  • E 30.10.23 –  projektide koondtabel prioriteetsuse järjekorras edastatakse taotlejatele.
     
  • T 31.10.2023 – RTK sisestab taotlused  TSI infosüsteemi ja esitab DG Reform-ile edasiseks hindamiseks. 
     

Komisjoni ajakava:

 
TSI (Tehnilise toe instrument avaneb uues vahekaardis)  on Euroopa Komisjoni peamine vahend liikmesriikide toetamiseks majanduskasvu soodustavate ja kaasavate reformide kavandamisel ja rakendamisel. Tehnilise toe instrumendist toetatakse näiteks ELi liikmesriikide reforme, et täiustada tervishoiusektorit, suurendada riigi rahanduse usaldusväärsust, digiteerida haridust ja avalikke teenuseid, tugevdada ettevõtluskeskkonda ja finantssektorit.

Tehnilise toe instrumendi toetus reformidele

  • eeldab ELi liikmesriigi taotlust toetuse saamiseks
  • on kohandatud konkreetse riigi vajadustele
  • võimaldab osa saada Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriikide valitsusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja erasektori ekspertide ainulaadsest kogemuste pagasist
  • suurendab ELi liikmesriigi võimekust reforme ellu viia
  • ei eelda kaasrahastamist

Eelarve

864 miljonit eurot liikmesriikidele ajavahemikuks 2021–2027

Toetuse liigid

ELi liikmesriigid saavad taotleda tehnilise toe instrumendi raames tehnilist tuge, et:

  • rakendada vastupanuvõimet suurendavaid reforme ELi majanduse juhtimise protsesside käigus, näiteks neid, mida soovitatakse Euroopa poolaasta raames tehtud riigipõhistes soovitustes ning ELi õiguse rakendamise kontekstis
  • valmistada ette taaste- ja vastupidavusrahastu kohased riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, neid muuta, rakendada ning kohandada
  • rakendada majanduslikke kohandamisprogramme
  • rakendada omal algatusel ette võetud reforme

Kuidas see toimib?

Tehnilise toe saamiseks esitab ELi liikmesriik taotluse programmi avaneb uues vahekaardis riikliku koordineerimisasutuse kaudu. Taotlus tuleb esitada iga aasta 31. oktoobriks.
Komisjon analüüsib saadud taotlusi ja arutab neid riiklike koordineerimisasutustega, et hinnata iga riigi konkreetseid vajadusi ning ELi võimalusi toetada reformi kavandamist ja rakendamist.
Tuge võib pakkuda vahetult komisjonisiseste eksperditeadmiste abil või koos muude tehnilise toe andjatega:

  • ELi liikmesriikide valitsusasutuste eksperdid (TAIEX)
  • rahvusvahelised organisatsioonid
  • eraettevõtted ja konsultatsioonifirmad
  • erasektori üksikeksperdid

Võimalikud reformivaldkonnad

Tehnilise toe instrumendi raames pakutakse liikmesriikidele tuge erinevates poliitikavaldkondades. Need on muu hulgas järgmised:

  • rohepööre (sealhulgas kliimameetmed, ringmajandus ja energiasüsteemi ümberkujundamine)
  • tervishoid ja pikaajaline hooldus
  • oskused, haridus ja koolitus
  • juhtimine ja avalik haldus
  • konkurentsivõime
  • finantssektor ja juurdepääs rahastamisele
  • tulude haldamine ja avaliku sektori finantsjuhtimine
  • tööturg ja sotsiaalkaitse

Projektinäiteid

Praeguseks on toetatud rohkem kui 1000 reformiprojekti 27 liikmesriigis. 

Projektidega on:

  • parandatud avaliku halduse asutuste tegevussuutlikkust ja võimekust
  • uuendatud avaliku sektori finantsjuhtimise süsteeme
  • reformitud maksuasutusi
  • arendatud digimajandust
  • tegutsetud kliima- ja energiaeesmärkide nimel
  • suurendatud välismaiseid otseinvesteeringuid
  • reformitud haridussüsteeme
  • parandatud rahastamisvõimalusi kapitaliturgude liidu algatuse raames
  • parandatud viivislaenudega toime tulemise võimalusi


Technical Support Instrument 2024 call

 Voorust lähemalt:

12. mail 2023 avas komisjon tehnilise toe instrumendi kolmanda iga avaneb uues vahekaardis- aastase konverentsi raames uue  2024. aasta tehnilise toe instrumendi vooru avaneb uues vahekaardis. Käesoleva vooru eesmärk on pakkuda liikmesriikidele tehnilist tuge reformiprojektide kavandamiseks või rakendamiseks 2024. aastal. Eelkõige võivad liikmesriigid esitada tehnilise toe taotlusi paljudes valdkondades, nagu rohe- ja digipööre, mitmekesisus, avaliku ja erasektori rahastamine, ränne, ettevõtluskeskkond, tervishoid, oskused ja haridus.

Kuidas saab liikmesriik taotleda reformitoetust?

Liikmesriikidel on võimalus esitada 31. oktoobriks taotlus tehnilise toe saamiseks, määrates kindlaks poliitikavaldkonnad ja toetuse prioriteedid. Järgmine tähtaeg on 31. oktoober 2023. Kui liikmesriigi – riiklik, piirkondlik või kohalik – asutus soovib taotleda reformitoetust 2024. aasta TSI iga-aastase vooru raames, on asjakohased taotlusvormid kättesaadavad veebilehel. Komisjon analüüsib lisaks liikmesriikidega peetavale dialoogile esitatud taotlusi, et hinnata riigi vajadusi ja reformide toetamise võimalusi. Komisjon hindab tehnilise toe taotlust pärast liikmesriikidega peetavat dialoogi kooskõlas TSI määruse artiklis 9 osutatud kriteeriumide ja põhimõtetega. Komisjon alustab projektide rakendamist kohapeal pärast TSI iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist.

Kuidas reformide toetamine tegelikult toimib?

Toetus võib hõlmata reformide kõiki etappe alates esialgsest kavandamis- ja kontseptuaalsest etapist kuni rakendamise, muudatuste juhtimise ja hindamise etapini. See võib toimuda strateegiliste või tehniliste nõuannetena, uuringutena, milles hinnatakse reformivajadusi või -võimalusi konkreetsetes valdkondades, ekspertide koolitusi või riigisiseseid lähetusi (TSI artikkel 8).

Milliseid kriteeriume kasutab komisjon TSI-s tehnilise toe taotluste valimiseks?

Taotluste hindamisel arvesse võetavad hindamiskriteeriumid ja -põhimõtted on kindlaks määratud TSI määruse artiklis 9:

  • Tuvastatud probleemide kiireloomulisus, ulatus ja põhjalikkus;
  • Toetusvajadused seoses asjaomaste poliitikavaldkondadega;
  • Sotsiaalmajanduslike näitajate ning taotluse esitanud liikmesriigi institutsioonilise ja üldise haldussuutlikkuse analüüs;
  • Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtted;
  • Prioriteetide seadmine liikmesriigi poolt.

Miks on komisjon kaasatud liikmesriikide reformide toetamisse?

TSI kaudu pakub komisjon ainulaadset teenust, pakkudes eksperditeadmisi, mis on seotud poliitikanõustamise, poliitikakujundamise, strateegiate ja reformikavade koostamise ning seadusandlike, institutsiooniliste, struktuuri- ja haldusreformidega. Mõnikord pärineb ekspertteadmised komisjonilt, mõnikord toetusvajaduste valdkonnas tunnustatud ekspertidelt. See võib pärineda ka teistest liikmesriikidest, kes jagavad oma kogemusi sarnaste reformide rakendamisel.

Tehnilise toe juhtprojektid 2024 (flagships) avaneb uues vahekaardis

TSI taotlusvormid 2024 avaneb uues vahekaardis

Lisaks üldine taotlusvorm avaneb uues vahekaardis

05.05.22  –  Technical Support Instrument Annual Conference 2022 Salvestust vaata  :

10.06.22 toimus Technical Support Instrument 2023  vooru avaseminar. Loe lähemalt SIIT 
Avaseminari ettekanded leiad SIIT:  

23.06.2022 tegi Komisjon avalikuks uued TSI taotlusvormid, mis asuvad SIIN 
 

TSI lõpuvooru esitati kokku 13 taotlust. Hindamiskomisjon on kõigi taotlustega tutvunud ja hinnanud ning toetab taotluste esitamist Euroopa Komisjonile. 

Hindamistulemis on arvesse võetud sh:
- projekti kooskõla meetme eesmärkide ja toetatavate tegevustega;
- probleemi/teema  olulisust, kiireloomulisust, kriitilisust (sh valdkonna ja Eesti kontekstis);
- projekti taotluses kirjeldatud lahendusi, sh tegevusi, väljundeid, tulemusi, eelarvet, taotleja võimekust projekt edukalt ellu viia;
-projekti kooskõla arengukavade, Eesti 2035 strateegiaga, riigipõhiste soovitustega (CSRs) jne. 

Reform TSI  (technical support instrument) 2023 rahastatud taotlused:

TSI siseriikliku vooru hindamistulem, mis esitati Euroopa Komisjonile (TSI Reform) 31.10.22

Siseriikliku TSI koondpingea täisformaadis vaatamiseks vajuta lingile SIIN avaneb uues vahekaardis

Riigisisese vooru ajakava 2022-2023

TSI (Technical Support Instruments) ehk reformide ettevalmistamise rahastu
vooru AJAKAVA  2022 - 2023

10.06.22 – TSI roll-out 2023 avaseminar Tallinnas

E 05.09.22 – TSI ideetaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Taotlused palun täita ja esitada eesti- või ingliskeelsena TSI Reform taotlusvormil. (pealkiri nimetada eesti- ja inglisekeelsena)

K 07.09 -  vabatahtlik võimalus kell 9.30.00-12.00 lühidalt oma ideetaotlust suuliselt (veebis) hindamiskomisjonile tutvustada (5min)
Registreeri TSI projektiideede tutvustusele siin 
 
T 06.09.22 – T 13.09.22  – projektide ideede vahehindamine hindamiskomisjoni ekspertide poolt (Riigikantselei ja Rahandusministeerium)

(N 15.09.22 – vajadusel täiendavad kohtumised taotlejatega)

R 16.09 projektide ideede vahehindamise tagasisiside taotlejatele (RTK).

Registreeri RTK meetmedisaini koosloome töötuppa Miros siin avaneb uues vahekaardis

E 19.09.22 – R 14.10.22  –  taotluste vormimise ja korrigeerimise aeg.

R 14.10.22  – korrigeeritud projektitaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Taotlusvormid esitatakse koos lisadega ja ingliskeelsena. 

E 17.10 – 26.10.22 – lõplike projektide hindamine ja prioriseerimine (RK ja RM).

N 27.10.22 – RTK koondab hindamiskomisjoni ekspertide hinnangud, moodustub projektide koondprioriseering. Projektide koondtabel prioriteetsuse järjekorras edastatakse taotlejatele ja TSI Reformile.
 
R 28.10.22-  31.10.2022 – RTK sisestab täiendatud taotlused  infosüsteemi ja esitab DG Reform-ile. 

Komisjoni ajakava

TSI toetus reformidele
 

  • algab ELi liikmesriigi toetustaotlusega
  • on kohandatud vastavalt riigi vajadustele
  • pakub ainulaadset kombinatsiooni Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriikide ametiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja/või erasektori kompetentsist
  • toetab ELi liikmesriigi suutlikkust reforme läbi viia
  • ei vaja kaasrahastamist
  • perioodil 2021–2027 on eelarve liikmesriikidele 864 miljonit eurot 
     

Millised reformid on TSI alusel abikõlblikud?
 

TSI toetab väga laia valikut võimalikke reforme. Reformi toetamiseks abikõlblikud poliitikavaldkonnad on määratletud TSI määruse artiklis nr 5. ja hõlmab järgmisi tegevusi:

  • avalik finantsjuhtimine, maksupoliitika ja tulude haldamine
  • riigivalitsemine, avalik haldus ja õigusriik
  • Ärikeskkond, majanduskasv, kaubandus ja investeeringud
  • tööturg, haridus ja sotsiaalteenused
  • tervishoid, heaolu ja laste eest hoolitsemine
  • Rohe- ja digipoliitika
  • Finantssektor ja juurdepääs rahastamisele
  • Andmed ja statistika
  • euroala liikmeks valmistumine
  • Rahvatervis, turvariskid, teenuste järjepidevus

TSI kaudu toetab komisjon ka liikmesriike nende taastekavade (RRP) ettevalmistamisel, muutmisel ja elluviimisel.

Mis on TSI prioriteetsed (flagship) projektid?
 

Prioriteetsed projektid (13 flagships) on projektid etteantud teemadel ja mis vastavad paljudes liikmesriikides laialt levinud vajadustele, kuid kuuluvad ka liidu prioriteetsete valdkondade alla. Prioriteetsed projektid on kavandatud viisil, mida saab hõlpsasti sobitada erinevatesse riikidesse. Flagship projektid võivad kujuneda ka mitme riigi ühisprojektideks.
Prioriteetsed projektid aitavad liikmesriikidel rakendada võtmealgatusi valdkondades, kus komisjon on vajaduse tuvastanud, sealhulgas toetust taastekava (RRP) rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu rohelisele ja digitaalsele üleminekule. Flagship projektide taotluste esitamine on vabatahtlik.



Prioriteetsete flagship projektide teemade jaotus: 

Mi on Multi-country taotlused?
 

Liikmesriikidel on võimalus esitada ka mitme riigi taotlusi, see tähendab, et neil on võimalik esitada TSI taotlusi, mida nad on arutanud või koostanud koostöös teise liikmesriigi ühe või mitme ametiasutusega. 
Multi-country taotlus on mitme riigi projekt, mis on asjakohane või ühine rohkem kui ühele liikmesriigile, kuna see kuulub samasse poliitikavaldkonda ja käsitleb samu probleeme/vajadusi. Mitme riigi projektil võib olla piiriülene mõõde, kuid see ei pea tingimata nii olema.

Mitme riigi taotlused on valikulised ja need lisanduvad individuaalsetele TSI taotlustele. Mitme riigi taotlused ei piirdu ainult naaberliikmesriikidega, vaid võivad hõlmata erinevaid EL piirkondi ja eri piirkondade liikmesriike. Mitme riigi taotluse võib esitada üks liikmesriik mitme liikmesriigi nimel või viidata sarnastele või samadele TSI taotlustele, mille on esitanud rohkem kui üks liikmesriik paralleelselt. 


TAOTLUSVORMID


Otselingid

2023 taotlusvormid TSI veebis 

2023 taotlusvormide täitmise juhend 

TSI  veeb 

TSI Reform 

TSI 2023 presentatsioon 

TSI määrus (EL) 2021/240, 10.02.2021, inglise keeles 

TSI määrus (EL) 2021/240, 10.02.2021,  eesti keeles 

30.06-01.07.21 toimus Struktuurireformide peadirektoraadi (DG Reform) TSI 2021 konverents, mille raames toimus Technical Support Instrument 2022 vooru avatutvustus. Augusti keskel tegi Komisjon avalikuks uued TSI taotlusvormid.

Riigisisese vooru ajakava 2021-2022

  • 30.06 - 01.07.2021 - Technical Support Instrument Annual Conference 2021
  • 14.09.21 toimub strateegiline ja tehniline videodiskussioon DG Reform esindajatega. Päevakava täpsustub, kuid jaotub:
  • 10.00 – 11.00 strategic discussion 
  • 11.00 – 12.00 technical discussion
  • 28.09.21 – ideetaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Ideetaotlused on võimalik esitada eesti- või ingliskeelsena. (pealkiri nimetada eesti- ja inglisekeelsena)
  • 29.09.21 - 05.10.21  – projektide ideede vahehindamine hindamiskomisjoni ekspertide poolt (Riigikantselei ja Rahandusministeerium).
  • 06.10.21 – projektide ideede vahehindamise tagasiside taotlejatele (RTK).
  • 07.10.21 – 22.10.22  –  taotluste vormimise ja korrigeerimise aeg.
  • 22.10.21 – korrigeeritud projektitaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Taotlusvormid esitatakse koos lisadega ja ingliskeelsena. 
  • 25.10 – 28.10.21 – täiendatud taotluste hindamine ja prioriseerimine (RK ja RM).
  • 28.10.21 – RTK koondab hindamiskomisjoni ekspertide hinnangud ja koostab projektide koondprioriseeringu. Projektide koondtabel prioriteetsuse järjekorras edastatakse taotlejatele ja DG Reformile.
  • Reede, 29. 10.2021 – RTK sisestab täiendatud taotlused  infosüsteemi ja esitab DG Reform-ile

Komisjoni ajakava

TSI toetus reformidele

  • algab ELi liikmesriigi toetustaotlusega
  • on kohandatud vastavalt riigi vajadustele
  • pakub ainulaadset kombinatsiooni Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriikide ametiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja/või erasektori kompetentsist
  • toetab ELi liikmesriigi suutlikkust reforme läbi viia
  • ei vaja kaasrahastamist
  • perioodil 2021–2027 on eelarve liikmesriikidele 864 miljonit eurot

Millised reformid on TSI alusel abikõlblikud?

TSI toetab väga laia valikut võimalikke reforme. Reformi toetamiseks abikõlblikud poliitikavaldkonnad on määratletud TSI määruse artiklis nr 5. ja hõlmab järgmisi tegevusi:

  • avalik finantsjuhtimine, maksupoliitika ja tulude haldamine
  • riigivalitsemine, avalik haldus ja õigusriik
  • Ärikeskkond, majanduskasv, kaubandus ja investeeringud
  • tööturg, haridus ja sotsiaalteenused
  • tervishoid, heaolu ja laste eest hoolitsemine
  • Rohe- ja digipoliitika
  • Finantssektor ja juurdepääs rahastamisele
  • Andmed ja statistika
  • euroala liikmeks valmistumine
  • Rahvatervis, turvariskid, teenuste järjepidevus

TSI kaudu toetab komisjon ka liikmesriike nende taastekavade (RRP) ettevalmistamisel, muutmisel ja elluviimisel.

Mis on TSI prioriteetsed (flagship) projektid?

Prioriteetsed projektid (13 flagships) on projektid etteantud teemadel ja mis vastavad paljudes liikmesriikides laialt levinud vajadustele, kuid kuuluvad ka liidu prioriteetsete valdkondade alla. Prioriteetsed projektid on kavandatud viisil, mida saab hõlpsasti sobitada erinevatesse riikidesse. Flagship projektid võivad kujuneda ka mitme riigi ühisprojektideks.

Prioriteetsed projektid aitavad liikmesriikidel rakendada võtmealgatusi valdkondades, kus komisjon on vajaduse tuvastanud, sealhulgas toetust taastekava (RRP) rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu rohelisele ja digitaalsele üleminekule. Flagship projektide taotluste esitamine on vabatahtlik.

Prioriteetsete flagship projektide teemade jaotus:

Digital Thematic

Flagship technical support projects with a digital focus

  1. “Development of resilient, innovative and human-centric digital government services”
  2. “EU Supervisory Digital Finance Academy: Strengthening Supervisory Capacity in innovative Digital Finance”
  3. “Digital Skills for Digital Transformation of Health and Care Systems”

Green Thematic

Flagship technical support projects with a green focus

  1. “Recharge and Refuel - Clean, smart and fair urban mobility”
  2. “Bridging the Climate Financing Gap with Public Policy Instruments”
  3. “Support to Renovation Wave”
  4. “Greening taxes - applying polluter pays principle in practice”
  5. “Support to the Implementation of the Just Transition”

Flagship technical support projects in line with other EU priorities

  1. “Support to the Tourism ecosystem: towards a more sustainable, resilient and digital tourism”
  2. “Integration of Third Country Nationals in EU Member States”
  3. “Implementation of the European Child Guarantee in EU Member States”
  4. “Gender mainstreaming in public policy and budget processes”
  5. “Regional and local authorities – Enhancing cooperation & Quality of public administration”

Täpsem info iga eelpoolnimetatud flagshipi kohta on leitav sellel Euroopa Komisjoni alamlehel

Mis on Multi-country taotlused?

Liikmesriikidel on võimalus esitada ka mitme riigi taotlusi, see tähendab, et neil on võimalik esitada TSI taotlusi, mida nad on arutanud või koostanud koostöös teise liikmesriigi ühe või mitme ametiasutusega. Multi-country taotlus on mitme riigi projekt, mis on asjakohane või ühine rohkem kui ühele liikmesriigile, kuna see kuulub samasse poliitikavaldkonda ja käsitleb samu probleeme/vajadusi. Mitme riigi projektil võib olla piiriülene mõõde, kuid see ei pea tingimata nii olema.

Mitme riigi taotlused on valikulised ja need lisanduvad individuaalsetele TSI taotlustele. Mitme riigi taotlused ei piirdu ainult naaberliikmesriikidega, vaid võivad hõlmata erinevaid EL piirkondi ja eri piirkondade liikmesriike. Mitme riigi taotluse võib esitada üks liikmesriik mitme liikmesriigi nimel või viidata sarnastele või samadele TSI taotlustele, mille on esitanud rohkem kui üks liikmesriik paralleelselt.

Taotlusvormid

Otselingid

Tulemused

Reformide ettevalmistamise rahastu (TSI) 2022. aasta ideevooru esitati Riigi Tugiteenuste Keskusele 28.09.21 seisuga kokku 16 ideetaotlust. Ideetaotluste indikatiivne kogueelarve oli 7 580 000 mln eurot.

Riigikantselei Strateegiabüroo, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ja riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna hindamiskomisjoni valdkondlikud eksperdid andsid projektiideedele hinnangu ja otsustati toetada 2 ideed, toetada tingimuslikult 11 ideed ja mitte toetada 3 ideed. 

Hindamistulemis võeti arvesse: projekti kooskõla TSI eesmärkide ja toetatavate meetmetega, probleemi/teema  olulisust, kiireloomulisust, kriitilisust (sh valdkonna ja Eesti kontekstis), projekti taotluses kirjeldatud lahendusi, (sh tegevused, väljundid, tulemused, eelarve), taotleja võimekus projekt edukalt ellu viia, projekti kooskõla arengukavade, eelkõige Eesti 2035 strateegiaga, riigipõhiste soovitustega (CSRs) jne.

Lõpuvooru esitati kokku 15 taotlust Euroopa Komisjonile (DG Reform) esitati (31.10.21 seisuga) 14 prioriseeritud ja „Hindamiskomisjon toetab taotluse Euroopa Komisjonile esitamist„ hinnangu saanud projekti.

 

Reformide ettevalmistamise rahastu TSI vooru AJAKAVA 2020 - 2021

  • 30.06.2020  –  DG Reform (endine SRSS) tutvustas videokonverentsil uut Tecnical Support Instruments (TSI) meedet
  • 08.07.2020  –  DG Reform avalikustas taotlusvormi (draft) ja juhendi
  • 20.07.20 vooru tutvutav infokiri
  • 28.08.20 – Komisjoni ettepanekul toimub strateegiline videodiskussioon DG Reform esindajatega prioriteetsete valdkondade osas (kell 10.00)
  • 09.09.20 - TSI infoseminar (RTK) 
  • Reede, 11.09.20 – projekti ideede esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Ideetaotlused on võimalik esitada eesti- või ingliskeelsena.
  • 14.09.20 - 25.09.20  – projektide ideede vahehindamine hindamiskomisjoni ekspertide poolt (Riigikantselei ja Rahandusministeerium).
  • 28.09.20 – projektide ideede vahehindamise tagasiside taotlejatele (RTK).
  • 29.09.20 – 14.10.20  –  taotluste vormimise ja korrigeerimise aeg.
  • Neljapäev, 15.10.20  – korrigeeritud projektitaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Taotlusvormid esitatakse koos lisadega ja ingliskeelsena. 
  • 19.10 – 26.10.20 – lõplike projektide hindamine ja prioriseerimine (RK ja RM). Vajadusel projektid paralleelselt DG Reformile tutvumiseks ja nõustamiseks.
  • 27.10.20 – RTK koondab hindamiskomisjoni ekspertide hinnangud ja koostab projektide koondprioriseeringu. Projektide koondtabel prioriteetsuse järjekorras edastatakse taotlejatele ja DG Reformile.
  • 28.10 - 30.10.20 – RTK sisestab taotlejate poolt esitatud lõplikud taotlused DG Reform infosüsteemi.
  • Laupäev, 31. oktoober 2020 – taotluste Komisjonile esitamise lõpptähtaeg.
  • November 2020 – märts 2021 – Komisjon  hindab projekte ja teeb projektitaotluste toetamise otsused, suhtleb taotlejatega, korraldab hanked, valmistab ette lepingud jt.

Kuidas kujuneb komisjoni lõplike projektide valik:

  • Hindamiskriteeriumid, sh:
    • reformimist ootav probleem, kavandatava tegevuse ulatus, kiireloomulisus ja kriitilisus, sotsiaalmajanduslikud näitajad, ajaline raamistik, hinnanguline maksumus, oodatav tulemus, haldussuutlikkus projekti ellu viia jt
  • tähtaegade, fookuse ja oodatavate tulemuste seadmine
  • Liikmesriigi poolne prioriseerimine
  • Lisaväärtus ja mõju liikmesriigis, riigipõhiste soovituste järgimine jt. 

Kontrollitakse, et poleks kattuvusi muude EL rahastamisprogrammidest rahastatud tegevustega, st samu tegevusi ei rahastata topelt.

TSI vooru edenemine:

Riigi Tugiteenuste Keskus täidab Komisjoni otsekohalduvate meetmete koordineeriva asutuse rolli Eestis alates vooru väljakuulutamisest kuni lõplike projektide sisestamiseni Komisjoni infosüsteemi.  

Reformide ettevalmistamise rahastu 2021. aasta taotlusvooru esitati Riigi Tugiteenuste Keskusele kokku 30 ideed. 


Projektiideed esitatud 11.09.2020

Nr
Esitaja
Ideetaotluse teema
1
Siseministeerium
Riski- ja kriisikommunikatsiooni keskkonna (keskse platvormi) loomine
2
Siseministeerium
Eesti ohupildi koostamine
3
Siseministeerium
Kriisijärgsete kulude hindamise metoodika väljatöötamine
4
Siseministeerium
Sotsiaalse ettevõtluse sektori ühiskondliku mõju, innovaatilisuse ja finantsilise jätkusuutlikkuse kasvatamine 
5
Siseministeerium
Teistes EL liikmesriikides õppivatele Eestist pärit tudengitele Eesti praktika- ja tööturule sisenemise võimaluste arendamine
6
Siseministeerium
Siseministeeriumi valitsemisala IKT teenuste kirjeldamine kogu teenusahela ulatuses
7
Siseministeerium
Teenusdisaini ning ärianalüüsi koolitus äriteenuse omanikele
8
Siseministeerium
Vigastussurmadest ja rasketest vigastustest  tingitud majanduslik kahju Eesti ühiskonnale.
9
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Possible decarbonization pathways for the joint gas market of the Baltic States and Finland
10
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kvaliteetse elukeskkonna pika vaate reform
11
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Supporting interoperable digital infrastructure development through Real-Time Economy and Estonian Single Contact Point for Enterprises to help SMEs increase their productivity.
12
Maa-amet koos Veeteede ametiga
Eesti mereala rannapiirkonna uuringud ja kaardistamine
13
Maa-amet
Ruumiandmete tootmise ja ristkasutuse analüüs.
14
Maa-amet
Maakatastri reformimine maatoimingute platvormiks
15
Maa-amet
Kaasaegse geodeetilise taristu väljaarendamise võimekuse tagamine
16
Haridus- ja Teadusministeerium
Supporting young people to succeed - Building capacities to better integrate non-formal and formal learning
17
Sotsiaalministeerium
Country specific health system performance assessment framework
18
Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Interdistsiplinaarsete lahenduste kaardistamine ja loomine säästva arengu eesmärkide saavutamiseks liikuvuse, rahvatervise ja ruumiloome valdkonnas
19
Keskkonnaministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
IDEEKAVAND kestliku rahastuse raamistiku väljatöötamiseks Eestis
20
Rahandusministeerium
Empowerment of Estonian anti money laundering capabilities by development of FIU and it’s strategic analyse function. 
21
Rahandusministeerium
Building an integrated system for developing professional competences of local civil servants
22
Riigikantselei ja Sotsiaalministeerium
Analüüs Eesti ühiskonna ligipääsetavuse tagamise pikaajaliste rahaliste mõjude kohta ning poliitikasoovitused ligipääsetavuse poliitika elluviimiseks. 
23
Riigikantselei 
Implementing data-driven decision making (DDDM).
24
Riigikantselei 
Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine
25
Justiitsministeerium
Kohtuekspertiisid küberkuritegevuses
26
Justiitsministeerium
Andmepõhisele kohtumenetlusele üleminek, sh andmepõhised kohtulahendid
27
Keskkonnaamet
Elurikkuse kaitse tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine  ja piloot-hindamine kaitsealade võrgustikus ning kaitsealade säilenõtkuse võimet tagavate tulevikutegevuste kavandamine;
28
Keskkonnaamet
Keskkonnaameti teenuste transformeerimine digiteenusteks ning keskkonnalubade, -tasude ja –järelevalve valdkonnas krattide kasutuselevõtu äri- ja eelanalüüs 
29
Maksu- ja Tolliamet
MTA valdkondade ja protsesside analüüs, mis toob esile TI rakendamise seisukohast perspektiivsed kohad.
30
Kultuuriministeerium
Enlarging the public services and role of libraries on the example of integration activities, lifelong learning services and regional labour market services

Hindamiskomisjoni otsustas:

  • anda hinnang „toetame“ (projekt esitatakse EK-le) 6 projektile;
  • anda hinnang „toetame tingimuslikult“ (st projekt esitatakse EK-le kui lõplikus taotluses on hindajate tähelepanekutega arvestatud)  11 projektile;
  • anda hinnang „ei toeta“ (projekti esitamist EK-le „ei toetata) 9 projektile.

Projektide ühendamise ettepanek tehti kokku 4 ideetaotlusele.

15.10.2020 esitati RTK-le kokku 16 täiendatud taotlust. Taotluste indikatiivne maht on 9 mln eurot.

Lisaks varsematele ühendamise ettepanekutele ühendati lõppvoorus veel 2 projekti. 

Hindamiskomisjon (Riigikantselei strateegiabüroo ja Rahandusministeeriumi riigieelarve ning riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) on hinnanud kõik 16 ideed vastavalt kriteeriumidele, millest lähtuvalt moodustus koondpingerida aritmeetilise keskmise alusel (väikseim koondsumma = kõrgeim positsioon). 

TSI Eesti vooru koondprioriteetsuse järjekord:

TSI Reformide ettevalmistamise rahastu 2021. aasta taotlusvooru hindamistabel koond
Koond priori-teetsus
Esitaja
Teema
Poliitikavaldkond*
Projekti eelarve
1
Sotsiaalministeerium
"Country specific health system performance assessment framework"
tööturg, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused
500 000 € 
2
Riigikantselei 
„Data-driven decision making in Government“
riigivalitsemine ja avalik haldus
550 000 € 
3
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
"Supporting interoperable digital infrastructure development through Real-Time Economy and Estonian Single Contact Point for Enterprises to help SMEs increase their productivity"
majanduskasv ja ettevõtluskeskkond
630 000 € 
4
Rahandusministeerium
"Empowerment of Estonian anti money laundering capabilities by enhancing the FIU and it’s strategic analyse function"
finantssektor ja kapitalile juurdepääs
 1 000 000 € 
5
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Input study for the renewal of the National Energy and Climate Plan of Estonia.
Subject matter: “Possible decarbonization pathways for the joint gas market of the Baltic States and Finland”
riigivalitsemine ja avalik haldus
500 000 € 
6
Haridus- ja Teadusministeerium
"Supporting young people to succeed - Building capacities to better integrate non-formal and formal learning"
tööturg, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused
400 000 € 
7
Siseministeerium
„Integrating scientific evidence into crisis management policy decision-making processes“
riigivalitsemine ja avalik haldus
600 000 € 
8
Majandus-ja Kommunikatsiooni-ministeerium, Riigikantselei ja Sotsiaalministeerium
„Coherent policy development towards high-quality space in order to achieve better living environment, sustainable mobility and accessibility of society“
riigivalitsemine ja avalik haldus
780 000 € 
9
Keskkonnaamet
„Development of smart evaluation system for assessing the efficiency and long-term resilience of protecting Estonian biodiversity“
riigivalitsemine ja avalik haldus
500 000 € 
10
Keskkonnaministeerium (Majandus-ja Kommunikatsiooni-ministeerium, Rahandusministeerium)
"Development of a Sustainable Finance Roadmap for Estonia, including piloting green coalitions, the EU sustainable investment framework and testing potential transformational business models"
majanduskasv ja ettevõtluskeskkond
700 000 € 
11
Kultuuriministeerium
"Enlarging the public services and role of libraries on the example of integration activities, lifelong learning services and regional labour market services"
tööturg, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused
540 000 € 
12
Maksu-ja Tolliamet
"The use of AI in taxation to improve productivity and increase tax compliance"
tulude haldamine ja avaliku sektori finantsjuhtimine
485 000 € 
13
Justiitsministeerium
"Transition to data-based court proceedings, including data-based court settlements"
riigivalitsemine ja avalik haldus
450 000 € 
14
Maa-amet
"Analysis of national spatial data production and interoperablility"
riigivalitsemine ja avalik haldus
350 000 € 
15
Rahandusministeerium
"Modernising local civil service and preparing for future challenges"
riigivalitsemine ja avalik haldus
800 000 € 
16
Keskkonnaamet
„Transformation of the services of the Environmental Board into digital services and business and preliminary analysis of IT adoption in the field of environmental permits, charges and supervision“
riigivalitsemine ja avalik haldus
375 000 € 

 * SRSP-TSI poliitikavaldkonnad:

  • riigivalitsemine ja avalik haldus;
  • tulude haldamine ja avaliku sektori finantsjuhtimine;
  • majanduskasv ja ettevõtluskeskkond;
  • tööturg, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused;
  • finantssektor ja kapitalile juurdepääs.

TSI toetusvaldkonnad on samad mis SRSP, kuid 2021 on eriline rõhuasetus valdkondlikel seostel riiklike prioriteetide ja komisjoni poolt Eestile antud riigipõhiste soovituste (CSRs) ning rohe- ja digiteemad.

Euroopa Komisjonile (DG Reform) esitati hindamiseks kõik 16 prioriseeritud projekti, millest Komisjon on tänaseks teinud oma valiku:

21EE01
Health system performance assessment framework for Estonia
360.000 
21EE02

21EE07
Government evidence and data-driven decision-making framework and implementation in crisis management 
1.150.000 
21EE03
Supporting productivity and competitiveness of Estonian enterprises through real-time economy digital infrastructure development
500.000
21EE04
Strenghtening of Estonian anti-money laundering framework
400.000 
21EE05
Gas decarbonisation pathways for Estonia
500.000 
21EE10
Development of a Sustainable Finance Roadmap for Estonia
300.000 
21EE12
The use of artificial intelligence in taxation
395.000 

Projektid millele eraldati rahalised vahendid 2020 detsembris 2019 SRSP vooru eelarvest :

  • “Effective referral and assistance mechanisms of victims of crime for reducing the harm of victimization” (20EE06 – Estonia – unit 02) with indicative budget EUR 500 000;
  •  *“Better integration of non-formal and formal learning” (20EE11 – Estonia – unit 04) with indicative budget EUR 400 000.

*Haridus-ja Teadusministeerium 21EE06- “Supporting young people to succeed - Building capacities to better integrate non-formal and formal learning”esitati esmakordselt 2019, täiendatud projekt 2020.

Projektid 21EE02 ja 21EE07 liideti Komisjoni ettepanekul. Komisjoni rahastuse „Green Budgeting Framework Training Programme“ pilootprogrammi sai Keskkonnaministeeriumi taotlus.

5. mail toimus Struktuurireformide peadirektoraadi (DG Reform) avaseminar, milles liikmesriikide koordineerivatele asutustele tutvustati TSI (technical support instrument ehk reformide rahastu) avanevaid meetmeid :

  • Technical Support Instrument 2021 dedicated 2 nd call – erivooru väljakuulutamine taasterahastu RRP tarbeks 
  • Technical Support Instrument 2022 – vooru avatutvustus

Erivoor RRP spetsiifiliste kulude katteks

2021 TSI erivooru taotluste esitamise tähtaeg komisjonile on juba 4. juuni 2021.

Kiireloomulise erivooru eelarve liikmesriikidele on kokku 9 miljonit eurot. Taasterahastu plaani tarbeks saab TSI erivooru esitada liikmesriik kuni 3 taotlust ja seda 4 teemablokis:

  • üldine tehniline tugi RRP rakendamiseks (sh suutlikkuse suurendamine RRP rakendamise, järelevalve, aruandluse, kontrolli ja auditi mehhanismide veelgi tõhustamiseks);
  • suutlikkuse suurendamine keskkonnasäästlike RRP meetmete rakendamiseks. Eelkõige soovitatakse liikmesriikidel keskenduda üle-Euroopaliste juhtalgatuste projektidelenäiteks hoonete renoveerimine, taastuvenergia;
  • suutlikkuse suurendamine digitaalsete RRP meetmete rakendamiseks. Eelkõige soovitatakse liikmesriikidel keskenduda üle-Euroopaliste juhtalgatuste projektidele, nagu 5G-ühenduvus, kooskasutusvõime;
  • suutlikkuse suurendamine avaliku halduse RRP meetmete rakendamiseks. Eelkõige soovitatakse liikmesriikidel keskenduda Euroopa juhtalgatustele, nagu protsesside, menetluste ja avaliku teenistuse ümberkujundamine, sealhulgas keskse juhtimisstruktuuri loomine poliitika koordineerimiseks ja eelarve eraldamiseks või riigihangete jaoks.

Taotlusvormid on ette antud (Annex 1 ja 2) eraldi vormidel ja osaliselt eeltäidetud olenevalt taotluse sisust: 1) general technical support taotlus ja 2) Green Digital või PA (Public Administration). Tegemist on komisjoni otsekohalduva toetusmeetmega, milles toetuse määr on 100%.

Taotluse ülesehitus:

  • Probleemi kirjeldus / vajadus / ulatus / kiireloomulisus
  • Eeldatavad tulemused / toetusmeetme kasutamise otstarve /eelarve/ sotsiaalmajanduslikud näitajad /haldussuutlikkus projekti ellu viia
  • Taotluse asjaolud. Tuua välja seosed RRP komponentidega, riigipõhiste soovitustega, liikmesriigi prioriteetide ja reformidega

TSI RRP erivooru AJAKAVA:

  • R 28.05 kuni hiljemalt P 30.05. taotluste esitamine RTK TSI koordinaatori e-postile (lagle.reidma@rtk.ee)
  • E 31.05 - RTK edastab (e-posti teel) esitatud projektitaotlused hindajatele (RaM ja RK) 
  • E 31.05 - K 02.06 projektidega tutvumine, hindamine ja prioriseerimine 
  • K 02.06 -  hindajate poolt prioriseeritud projektid RTK-le, koondprioriseering 
  • N 03.06- 04.06 RTK teavitab taotlejaid projektide valikust ja prioriteetsuse järjekorrast. RTK sisestab projektid komisjoni IT platvormile (ECAS)
  • R 04.06 – taotluste DG Reformile esitamise tähtaeg

Projekte hindavad ja prioriseerivad Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei valdkondlikud eksperdid. Juuli alguses valib komisjon välja toetatavad projektid. Projektide algus alates 2021 sügis. 

Taotluse pealkiri palun nimetada inglise ja eesti keeles. Taotlusvorm palun täita inglise keeles.
Võimalikud viited otseallikatele, mis linkide alt avanevad, palun näidata nurksulgudes, muidu viited kaovad ära. Võimalikud tabelid või joonised esitada eraldi lisana.
 

Varasemalt toetatud projektid:

SRSP IV voor 2020

Neljandas voorus (EK tähtaeg oktoober 2019) toetas EK neljateistkümnest Eesti esitatud taotlusest kaheksat projekti kogusummas 2 850 000 eurot.
 

Request ID
Title
Beneficiary Authority
20EE01
Input Study for the renewal of Estonian National Energy and Climate Plan and Climate Policy until 2050
Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications, Energy Department
20EE02
Estonian health ICT governance framework
Ministry of Social Affairs
20EE03
Estonian waste system analysis
Ministry of the Environment of Estonia
20EE05
Study of cybercrime in the light of ICT developments – phase 2
Estonian Ministry of Interior
20EE09
Analyses and action plan towards sustainable water services
Ministry of the Environment of Estonia
20EE10
Spatial interventions to act upon population shrinkage and changes in settlement structure
Ministry of Finance
20EE12
Improving the system of initial and continuous professional development of educators and school leaders
Ministry of Education and Research
20EE13
Regional Capital Markets Development Accelerator Fund
Ministry of Finance

SRSP III voor 2019

Kolmandas voorus (EK tähtaeg oktoober 2018) toetas EK üheksast Eesti esitatud taotlusest seitset kogusummas 2 626 000 eurot.

nr
Toetuse saaja
Projekt
Indikatiivne periood
1
MKM
Uuring transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2030 sisendiks „Milline peaks Eesti transpordisüsteem olema, et aidata Eestil saavutada enda täielik majanduslik potentsiaal?“
Kv 2/2019 – Kv 2/2020
2
SOM
Inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu arengukava 2040 loomine
Kv 2/2019 – Kv 4/2020
3
STAT
Andmehalduse rakendamine Eestis
Kv 3/2019 – Kv 4/2020
4
SOM
Aktiivsete tööturuteenuste pakkumine
Kv 2/2019 – Kv 2/2020
5
RM
Eesti finantsjuhtimise infosüsteemide analüüs
Kv 2/2019 – Kv 4/2020
6
RM
Eesti avaliku sektori finantsjuhtimise arendamine: tõhustamiskava kui riigieelarve koostamise sisend
Kv 2/2019 – Kv 4/2020
7
HTM
Tõenduspõhine valitsemine alus-, üld- ja kutsehariduses
Kv 2/2019 – Kv 4/2020
SRSP II voor 2018
Teises voorus (EK tähtaeg oktoober 2017) toetas EK kümnest Eesti esitatud taotlusest kuute kogusummas 1 045 000 eurot.
nr
Toetuse saaja
Projekt
Indikatiivne periood
1
SOM
Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste finantseerimine (sotsiaalvaldkonna tulemusjuhtimine, teenuste integreerimine)
Kv 2/2018 – Kv 3/2019
2
SIM
Küberkuritegevuse uurimise vajaduste ülevaatamine IKT järgmise kümne aasta arengute põhjal
Kv 2/2018 – Kv 1/2019
3
SOM
Puuetega inimestele suunatud teenusesüsteemi korrastamine
Kv 2/2018 – Kv 4/2019
4
MKM
Kohtusüsteemivälise varase eelhoiatussüsteemi ja vaidlemiskogu loomine Euroopa parimate praktikate põhjal
Kv 1/2018 – Kv 3/2019
5
RM
Ettevõtete kapitali kaasamise hõlbustamise meede
Kv 1/2018 – Kv 2/2019
6
MKM
Ehituslubade taotlemine ehitusinfo 3D mudeli (BIM) abil
Kv 2/2018 – Kv 2/2020

SRSP I voor 2017

Esimeses voorus (EK tähtaeg aprill 2017) toetas EK viiest Eesti esitatud projektist kolme kogusummas 400 000 eurot.

nr
Toetuse saaja
Projekt
Indikatiivne periood
1
RM
Kapitaliturud (sh õiguslik raamistik)
Kv 4/2017 – Kv 4/2019
2
RM
Innovaatilised tehnoloogilised lahendused - reguleeriv raamistik Eestis (sh kapitaliturgude võimalused)
Kv 4/2017 – Kv 4/2019
3
RM
Kapitaliturgude diagnostika
Kv 4/2017 – Kv 3/2018


Taotlemine ja kontakt:

Taotlemine:

TSI määrus (EL) 2021/240, 10.02.2021, inglise keeles
TSI määrus (EL) 2021/240, 10.02.2021. eesti keeles
avaneb uues vahekaardisTSI temaatilised taotlusvormid 2024 avaneb uues vahekaardis

1. Ministeeriumid ja asutused esitavad oma projektiideed vastavalt ajakavale (ideekorje).

2. Ministeeriumid ja asutused esitavad oma lõplikud projektid vastavalt ajakavale. 

Ettevalmistatud ideetaotlus palume kanda taotlusvormile, täites ära väljad, niipalju kui on infot anda, sh reformimist ootav probleem, soovitud kavandatav tegevus, kiireloomulisus ja kriitilisus, sotsiaalmajanduslikud näitajad, ajaline raamistik (soovitavalt 1-3 a), hinnanguline maksumus, oodatav tulemus jt. Idee on võimalik esitada inglise või eesti keelsena.

Lõplik taotlusvorm peab olema täidetud ingliskeelsena.

Kontakt:

Valdkond: Riigivalitsemine

Lagle Kuusing

SRSP-TSI Coordinator
Coordinating Authority in Estonia
Department of Grants Administration 

Viimati uuendatud 09.11.2023