Riigikontrolli 2021. aasta audit kinnitas, et riigi majandustehingud on olnud olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega ja eelarve täitmise aruanne annab usaldusväärset teavet riigi tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistegevuste kohta. See tähendab, et riigi majandusaasta aruanne annab Riigikogule ja avalikkusele usaldusväärset infot möödunud aasta majandustegevuste ja finantsseisundi kohta.
Riigi raamatupidamise hea käekäigu eest seismine on vastutusrikas ülesanne, kus igal osalisel on oma kaalukas roll. RTK kui riigi raamatupidamise korraldaja ja finantsaruandluse koostaja eesmärgiks on tagada aruandluse selline kvaliteet, et Riigikontroll saaks riigi majandusaasta aruande auditi aruande väljastada märkusteta. See annab kindluse, et aruandlus on usaldusväärne, ülevaatlik ja toetab avaliku sektori läbipaistvat toimimist.
RTK riigiarvestuse spetsialist Erki Paul Ridali sõnul on korrektse ja kvaliteetse aruandluse aluseks see, et süsteemi kõik osalised kasutavad ühetaolisi arvestuspõhimõtteid, esitavad andmeid sarnaselt. „Meie roll on ühtsete arvestuspõhimõtete selgitamine asutustele ning nende juhendamine harvaesinevate tehingute kajastamisel,“ selgitab ta. „RTK ise osutab arvestusteenuseid ministeeriumitele, nende allasutustele ning paljudele riigi sihtasutustele ja saab ühtseid põhimõtteid ise läbivalt rakendada. Kohalikud omavalitsused korraldavad oma finantsarvestuse küll iseseisvalt, kuid samade põhimõtete alusel – neid saame toetada ja nõustada,“ kirjeldab ta RTK rolli.
Kvaliteetsete andmete kogumist ja aruandluse koostamist lihtsustab see, et RTK haldab riigi keskset saldoandmike infosüsteemi, kuhu esitavad andmeid kõik avaliku sektori asutused. „Kuna keskkonda sisestatakse andmeid ühtsete arvestusobjektide ja -põhimõtete alusel, siis on meil võimalik teha aruandlust nii üksiku asutuse, asutuste grupi kui riigi erinevate sektorite kohta,“ räägib Ridal. „Kuivõrd meie koostame ka riigi raamatupidamise koondaruandlust, siis selle korrektsuse tagamiseks vaatame üle kõik esitatud finantsaruanded – kas kajastamine on asjakohane, kas arvestusobjektide kasutamine vastab kokkulepitud põhimõtetele, kas on erandlikke tehinguid või erinevaid arvestusmeetodeid, mis vajavad aruande lisades täiendavat avamist või arvesse võtmist.“
Riigikontrolli aruanne valmib ministeeriumites ja asutustes läbi viidud auditite tulemustest ning aruandesse jõuavad need tähelepanekud, mis riigikontrolli arvamuse kujunemisel on olnud kõige kaalukamad. Erki Paul Ridal: „RTKs püüame tegevust korraldada selliselt, et riigikontroll saaks oma töö tulemusena väljastada märkusteta aruande. Kui auditi raames siiski tuvastatakse finantsarvestuse valdkondi, mis tuuakse eraldi välja, siis saame hinnata, kas arvestuse regulatsioon on piisav ning kuidas asutust täiendavalt toetada, et märkuse aluseks olnud põhjused lahendada. “
Kokkuvõtteks võib öelda, et igaühel on selles protsessis tähtis roll. „Riigikontrolli aruandluse üks rõhuasetus on aastaaruandluse õigsus ja selle saavutamisel saab oluliseks pidada just kvaliteetset ja usaldusväärset raamatupidaja tööd, et toimuks korrektne kajastamine,“ rõhutab Erki Paul Ridal. „Teine osa riigikontrolli aruandlusest hõlmab tehingute seaduslikkust, mis eelkõige käsitleb asutuse põhitegevust ja eelarve kasutamist – selles osas on vastutus asutustes,“ lisab ta. „RTK riigi raamatupidamise kompetentsikeskusena juhendab ja nõustab kõiki andmete esitajaid ning koostab riigi koondaruandluse.“
Viimati uuendatud 07.10.2022