Maanteeprojektid

Riigimaantee nr 11 (E265) Tallinna ringtee Väo-Jüri teelõigu (km 0,6-11.3) rekonstrueerimine
Projekti käigus rekonstrueeritakse praegune III klassi maantee ümber I klassi maanteede nõuetele vastavaks lisades lõigu alguses olemasolevast teest vasakule uue sõidusuuna ja alates Pk 14+00 uue sõidusuuna paremale. Ehitatakse järgmised uued rajatised: Veneküla ristmiku tunnel, Väo raudtee viadukt, Lagedi raudtee viadukt, kaks Pirita-Ülemiste kanali silda, Karla viadukt ja Põrguvälja viadukt. Rajatakse uus teelõik Tallinn-Lagedi maantee nr 11290 ja Lagedi-Aruküla-Peningi maantee nr 11300 ühendamiseks. Rekonstrueeritakse 4 eritasandilist ristmikku koos tunnelitega. Jalakäijatele ja jalgratturitele rajatakse teed Veneküla tunnelisse, Karla ja Põrguvälja liiklussõlmede viaduktidele ning liiklemiseks Pildiküla ja Jüri vahel. Ehitatakse ligikaudu 1000 m müratõkkeid kilomeetrite 1,1- 9,2 piirkonda. Korrastatakse kanalisatsiooni- ja drenaažisüsteeme. Samuti paigaldatakse uued liikluskorraldusvahendid.
Projekt viiakse ellu perioodil 2015-2019. Projekti eelarve on ligikaudu 53,80 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 45,73 miljoni eurot.

Põhimaanteid E263 Tallinn–Tartu–Luhamaa ja T3 Jõhvi–Tartu–Valga ühendava Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala ehitus
Tartu idapoolse ringtee eesmärgiks on ühendada TEN-T võrgustikku kuuluvaid riigi põhimaanteid nr 2 (E263) Tallinn- Tartu –Luhamaa ja nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga ning suunata transiitliiklus linnakeskust läbimata maanteelt maanteele.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 8,16 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 6,94 miljoni eurot.

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29,6 Juuliku liiklussõlme ja teelõigu rekonstrueerimine
Projekti eesmärk on luua ohutum ja sujuvam liiklemine kõikidele riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29,6 Juuliku liiklussõlme ja teelõiku kasutavatele transpordivahenditele ja jalakäijatele, parendades sellega üleriigilisi ja rahvusvahelisi ühendusi TEN-T võrgustikus. Projekti tulemuseks on rekonstrueeritud 2+2 sõidurajaga 5,5 km põhimaanteed. Projektlahendused arvestavad piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 13,48 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 31,69 % ehk ligikaudu 4,18 miljoni eurot.

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 120,3-122,8 ehitus
Projekti eesmärk on luua ohutum ja sujuvam liiklemine kõikidele riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 120,3-122,8 teelõiku kasutavatele transpordivahenditele ja jalakäijatele. Ehituse tulemusena valmib 2,5 km 2+1 ristlõikega põhimaanteed. Ehitustööd hõlmavad muuhulgas uue Nurmeveski silla ehitust ning olemasoleva Nurme silla rekonstrueerimist, jalg- ja jalgrattatee rajamist, bussipeatuste ja välisvalgustuse rekonstrueerimist.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 5,21 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 4,43 miljonit eurot.

Riigitee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 28-37 Ääsmäe – Kohatu lõigu ehitus
Ääsmäe-Kohatu lõigu ehituse projekt näeb ette liiklusohutuse ja sõidumugavuse parandamiseks olemasoleva maantee ehitamist 2+1 ristlõikega maanteeks. Teelõigul olevad ristmikud ja mahasõidud viiakse vastavusse kehtivate normidega. Uuendatakse liikluskorraldusvahendid ja teekatte märgistus ning kogu teelõigule paigaldatakse tähispostid. Ehitatakse Vasalemma jõge ületav raudbetoonist Kernu sild ja Kohatu ökodukt.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 15,00 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 12,75 miljonit eurot.

Gonsiori tänava rekonstrueerimine Tallinnas
Gonsiori tänava rekonstrueerimisega rajatakse mõlemas sõidusuunas ühissõidukirajad ning keskmine sõidurada on muutsuunaliiklusega sõidurada, kus hommikusel perioodil toimub liiklus suunaga kesklinna poole, õhtul aga vastupidi – suunaga Lasnamäe poole. Projektiga nähakse ette valgusfoorisüsteemi paigaldamine ja rekonstrueerimine Gonsiori tänaval. Rajatakse ja rekonstrueeritakse jalg- ja jalgrattateid. Uuendatakse tänavavalgustus.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 6,76 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 5,74 miljonit eurot.

Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas
Haabersti ristmik ja selle lähikonnas olevad Paldiski mnt ja Ehitajate tee lõigud rekonstrueeritakse autoliikluse läbilaskevõime suurendamise eesmärgil. Paldiski maantee suunale rajatakse viadukt. Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega vähendatakse ristmiku piirkonnas liiklusõnnetuste riski ja keskkonnasaastet ning luuakse eelisõigus ühistranspordile. Liiklusohutuse parandamiseks rajatakse eritasapinnas jalg- ja jalgrattateed.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 19,65 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 16,70 miljonit eurot.

TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas
Projekti I etapi lõpuks on Narva linnas rekonstrueeritud ja heakorrastatud 2,4 km ulatuses transiitteed, rajatud ca 3,6 km kõnni- ja jalgrattateed, paigaldatud ca 135 tänavavalgustit ja17 valgustit ülekäiguradadele ning uuendatud haljastust. Transiitveokite, busside ja sõiduautode juurdepääs piirini ja vastassuunas ehitatakse ümber. Projektitegevustega tagatakse ettevõtjatele, linna elanikele ja turistidele ohutumad liiklustingimused.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2020. Projekti eelarve oli ligikaudu 7,05 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 6,00 miljonit eurot.

Reidi tee ehitus Tallinnas
Projekti käigus ehitatakse 1,93 km uut (lõigus Ahtri – Jõe – Lootsi tänavate ristmik kuni Russalka ristmik) ning rekonstrueeritakse 1,41 km Tallinna–Narva maanteelõiku, mis loob kiirema, mugavama ja ohutuma ühenduse Tallinna sadamatest riigi põhimagistraalideni, millede kaudu toimub rahvusvaheline liiklus ja kaubavedu. Projektitegevustega rajatakse uusi ja rekonstrueeritakse olemasolevaid kergliiklusteid ja jalgteid kokku 10,5 km ning ehitatakse rannapromenaad.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2019. Projekti eelarve oli ligikaudu 28,50 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 24,23 miljonit eurot.

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa - Tartu möödasõidualade rajamine
Põltsamaa-Tartu teelõik Jõgeva ja Tartu maakondade territooriumil (km 127-182) on siseriiklikult tähtis maantee ning osa Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa rahvusvahelisest põhimaanteest. Projekti tulemuseks on 7,6 km uut 2+1 sõidurajaga ja möödasõidualaga ehitatud põhimaanteed ning see hõlmab järgnevaid teelõike: Annikvere-Neanurme 2+1 sõiduradadega teelõik (km 131,0-135,1) ja Valmaotsa-Kärevere 2+1 sõiduradadega teelõik (km 160,8-168,1).
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 12,60 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 67,46 % ehk ligikaudu 8,50 miljonit eurot.

Valmaotsa-Kärevere 2+1 sõiduradadega teelõik (km 160,8-168,1).
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 12,60 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 67,46 % ehk ligikaudu 8,50 miljonit eurot.

Riigitee nr 4 (E67) Tallinn - Pärnu - Ikla Tallinna piiri-Topi sõlme rekonstrueerimine
Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee km 13,0-16,0 viiakse vastavusse I klassi maanteele kehtestatud nõuetega. Rajatakse kogujateed, kergliiklusteed ja rekonstrueeritakse lõik linna piirist Jälgimäe vasakpöördeni. Ehitatakse ümber Veskitammi, Nõlvaku, Vanasilla ja Seljaku tn ristumised põhimaanteega. Rajatakse 2 tunnelit jalakäijatele Veskitammi tn piirkonda. Lõigus Maanteeameti ristmik kuni Pääsküla jõgi rajatakse "Pargi ja reisi" parkla ja ühistranspordi terminal.
Projekt viiakse ellu perioodil 2017-2020. Projekti eelarve oli ligikaudu 10,58 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85 % ehk ligikaudu 9,00 miljonit eurot.

Lõppenud maanteeprojektid

Riigimaantee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 39,3-49,4 (lõik: Risti-Palivere) rekonstrueerimine
Risti-Palivere teelõigu projektiga rekonstrueeriti 10,1 km pikkune maanteelõik, s.h ristumine põhimaanteega nr 10 Risti-Virtsu (korrigeeriti tilgakujulise liiklussaare kuju), ristumine kõrvalmaanteega nr 16151 Risti-Kuijõe ja ristumine kõrvalmaanteega nr 16153 Risti tee. Uuendati side- ja elektrivälisvõrkude vajalikud kaitsemeetmed ja nihutati Jaakna autobussipeatus ohutuma ja parema nähtavusega kohale.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 3,13 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,66 miljonit eurot.

Riigimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa km 5,5-12,6 Mõigu – Jüri teelõigu rekonstrueerimine
Projektiga viidi 7,1 km pikkune lõik vastavusse I klassi laiusparameetritega teele ja ehitati perspektiivsele koormussagedusele sobilik teekate korrigeerides ka ristiprofiili, mis oluliselt parendas liiklusohutust ja sõidumugavust. Rekonstrueeriti 4 viadukti suurendades nende kandevõimet ja kõrgusgabariite. Korrastati mahasõite ja rajatati normide kohase laiusega bussitaskud. 280 m ulatuses rajati kriitilistes kohtades müratõkkebarjääri, paigaldati uued liiklusmärgid, ajakohastati teetähistussüsteemi ja uuendati sadeveesüsteemi.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2017. Projekti eelarve oli ligikaudu 10 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 8,5 miljonit eurot.

Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga, Jõhvi-Ahtme-Puru, km 3,5 – 8,3 rekonstrueerimine
Projektitegevuste käigus rekonstrueeriti 4,7 kilomeetrit 9 m laiust 1+1 sõidurajaga maanteed ja mahasõidud kõrvalteedele, rajati 378 meetrit jalg- ja jalgrattateed Jõhvi-Ahtme-Puru maanteest kuni Tammiku bussipeatuseni, ehitati ümber 3 ristmikku ja 10 bussipeatust ning uuendati liikluskorraldusvahendid.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,38 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,03 miljonit eurot.

Riigimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Reopalu-Mäo lõigu (km 87,6 - 94,1) ehitus
Projekti käigus rekonstrueeriti 5,4 km 1+1 sõidurajaga põhimaanteed, sh ristmikud ja mahasõidud ning ehitati jalg- ja jalgrattateid. Rekonstrueeritud teelõik algab Reopalu silla pealesõidul ja lõpeb Mäo ümbersõidu 4-rajalise maanteeosaga ühinemisel.
Projekt viidi ellu perioodil 2017-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 3,15 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk ligikaudu 2,68 miljonit eurot.

Riigimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga Mustvee ümbersõidu rekonstrueerimine kilomeetrite 67,1-75,3 vahemikus
Liiklusohutuse ja sõidumugavuse parandamise eesmärgil rekonstrueeriti projekti käigus sõidutee kate vastamaks neljanda klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele. Eesmärgid saavutati olemasoleva tee plaanilahendust muutmata korrigeerides ristprofiili, parandades külgnähtavust ja korrastades mahasõite. Ehitati ümber Mustvee ristmik ja rajati sellele valgustus. Paigaldati uued liiklusmärgid, korrastati teetähistust ja teeviitade süsteemi. Mustvee ristmiku piirkonda rajati puhkekoht raskeveoautodele.
Projekt viidi ellu perioodil 2016 - 2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,87 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk ligikaudu 2,44 miljonit eurot.

Riigitee nr 5 Pärnu – Rakvere - Sõmeru (Mannare – Aluste) teelõigu rekonstrueerimine
Projekti käigus ehitati 1+1 sõidurajaga uus, kolmanda klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele vastav, keskmiselt 9 m laiune tee. Korrigeeriti ristprofiili, parandati külgnähtavust, ehitati ümber ristmikud ja mahasõidud parandamaks liiklusohutuse taset. Rekonstrueeriti bussipeatused rajades uued bussitaskud ja ooteplatvormid. Paigaldati uued liiklusmärgid, korrastati teetähistust ja teeviitade süsteemi.
Projekt viidi ellu perioodil 2016-2017. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,14 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk ligikaudu 1,82 miljonit eurot.

Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 61,2 – 67,1 teelõigu rekonstrueerimine (Tammispää-Vilusi)
Tammispää – Vilusi teelõik asub Ida-Virumaal Lohusuu vallas. Rekonstrueeriti 5,9 km pikkune 1+1 sõidurajaga tee, ehitati uued Tammispää ja Annoja sillad, vahetati välja teetruubid, rekonstrueeriti kaks ristmikku ja mahasõidud. Tee kilomeetritel 62,8 ja 65,65 ehitati uued puhkekohad ja parklad. 
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015 ja selle eelarve oli ligikaudu 1,55 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk ligikaudu 1,32 miljonit eurot.

Põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Türi linna – Särevere lõigu ehitus km 74,7-78,7
Lõigul rekonstrueeriti asfaltbetoonkate, olemasolev Särevere sild (nr 220) asendati uuega sillaga, Särevere mõisa sild remonditi, ehitati 1,5 km pikkune jalgratta- ja jalgtee Kastani tänavast kuni Jaama tänavani, remonditi 1,35 km ulatuses jalgteed,  riigimaanteede nr 5 ja nr 15 ristmik ehitati ümber üherajaliseks ringristmikuks, uuendati 2,57 km pikkuselt tänavavalgustust, rajati veoautode parkimise kohtad ja peatusmistaskud, ehitati uued bussitaskud ja ooteplatvormid, rajati sadevete äravoolusüsteem. Lisaks paigaldati ümber tehnovõrke ning rakendati erinevaid liiklusohutuse ja teekeskkonda parandavaid meetmeid.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 4,14 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 3,52 miljonit eurot. 

Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila – Valkse lõigu rekonstrueerimine
Rekonstrueeritud Keila – Valkse teelõigu pikkus oli 4,7 km. Rekonstrueerimise käigus ehitati ümber ristmikke ja rajati uued Keila jõe sillad. Ehitati uued jalg- ja jalgrattateed kogupikkuses 1,826 km, katte laiusega 2,5-3,0 m. Korrastati liiklusmärke ja teetähistussüsteemi ning ehitati uus valgustus. Bussipeatused projekteeriti avatud taskusse, mille laius on 3,8 m. Bussipeatuse laienduse pikkus on 30,0 m.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 6,61 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 5,62 miljonit eurot.

Riigimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru lõigu km 1,6 - 4,0 (Pärnu-Tammiste) ehitus
Rekonstrueeriti III klassi 1+1 sõidurajaga 2,4 km pikkune teelõik koos kaheksa lõigule jääva ristmikuga. Ehitati ümber kuus bussipeatust, millele lisati ooteplatvormid. Rajati 2,7 km jalg- ja jalgrattateed ja 0,8 km kõnniteed.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 1,56 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 1,33 miljonit eurot.

Põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264) km 109,6-118,9 asuva Igavere-Kobratu lõigu rekonstrueerimine
Rekonstrueeriti 9,365 km pikkune ja 9 m laiune lõik, s.h 4,660 km ulatuses tugevdati teekonstruktsiooni aluskihte koos uue ülekattega ning 4,705 km ulatuses teostati tasandusfreesimist, mis kaeti uue kattega. Ehitati ümber neli ristmikku lisades neile ohutussaari, möödasõidulaiendusi ja pöörderadasid ning uuendati ja parandati teetähistust. Rekonstrueeriti Vedu parkla ja ühendati see Vedu bussipeatusega (rajati 325mx2m jalgtee). Rekonstrueeriti 10 bussipeatust avatud tasku tüüpi peatusteks. Lisati 83 täiendavat liiklusmärki, 596 tähisposti, 1,396 km teepiiret ja 8,785 km ulatuses teeteljele nn täristeid.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,67 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,27 miljonit eurot.

Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 18,8 – 24,9 Kiia – Keila lõigu rekonstrueerimine
Ehitati uus, III klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele vastav teekate olemasolevat  tee plaanilahendust muutmata. Suurematel ristmikel kanaliseeriti liiklus või korrigeeriti olemasolevat liikluskorraldust. Paigaldati uued liiklusmärgid ja korrastati teetähistussüsteemi.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,49 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,11 miljonit eurot.

Riigimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Rõusa-Rae (km 48,5-61,7) teelõigu rekonstrueerimine
Projektiga nähti ette 13,276 km pikkuse teelõigu seisunditaseme tõstmine ja amortiseerunud katte uuendamine, ristmike ja bussipeatuste ümberehitamine ning põrkepiirete paigaldamine vastavalt kaasaja liiklusohutuse nõuetele. Mahasõitude alused truubid asendati uutega.  Sadevete paremaks juhtimiseks puhastati olemasolevad kraavid või nihutai neid vastavalt tööprojektile.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 4,00 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 3,40 miljonit eurot.

Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga teelõigu Aiamaa-Vapramäe-Elva (km 146.6-159.4) rekonstrueerimine
Projektitegevused hõlmasid uue asfaltbetoonkatte ehitust,  Kulbilohu viadukti rampide ja Elva-Kulbilohu lõigu kogujatee katendi rekonstrueerimist, lõigule jääva seitsme ristmiku liikluskorralduse uuendamist (lisa pöörderajad, ohutus- ja eraldussaared). Lisaks rajati kergliiklustunnel Vissi küla juurde (km 157,2) ja ehitati tunnelile liigipääsu tagamiseks olemasolevatelt teedelt ühendustee jalakäijatele ja jalgratturitele. Uuendati seitse bussipeatust, millede ühendamiseks muu teedevõrguga rajati jalgteid. Kogu lõigul uuendati liiklusmärke, teekattemärgistust ja tähisposte, puhastati sadevete äravoolusüsteeme ning rajati kõikide teeületuskohtade juurde uus tänavavalgustus. 
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 6,44 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 5,47 miljonit eurot.

Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala ehitus
Kogu lõigu ulatuses vahetati katend, uuendati sajuvee ära juhtimise süsteemi,  rekonstrueeriti Ilmatsalu ring ja rajati selle piirkonda 10-kohalise raskesõidukite parkla. Põhimaantee nr 2 lõigul eraldati sõidusuunad eraldussaare või trosspiirdega alates Neste tanklast kuni objekti lõpuni. Rekonstrueeriti Viljandi ringristmik kaherajaliseks turboringiks. Viljandi suuna põhimaantee 92 lõik Viljandi suunal ehitati ümber eraldussaarega neljarajaliseks magistraaliks. Viljandi ringi piirkonda rajati jalakäijate tunnel. Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 4,88 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 4,15 miljonit eurot.

Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 29,4-37,4 teelõigu rekonstrueerimine
Eesmärkide saavutamiseks viidi ellu järgmised tegevused: ristmike rekonstrueerimine koos lisanduvate pöörderadadega;  põhitee rekonstrueerimine, mille tulemusena korrigeeritakse liiklusohtlikud pöörderaadiused; teekatte märgistuse ja liiklusmärkide uuendamine; kogu teelõigule tähispostid paigaldamine; elektroonilised kiirustablood paigaldamine.
Projekti rakendati perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,76 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,35 miljonit eurot.

Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 37,4-46,8 teelõigu rekonstrueerimine
Rekonstrueeriti 1+1 sõidurajaga 9,4 km põhimaanteed, kolm riigimaanteede ristmikku, 12 kohalike teede ristmikku, 8 bussipeatust ning ehitati 2 uut bussipeatust. Parandati ristuvate kõrvalteede geomeetriat. Muudeti Soomepoiste tee ja Leetse tee ristmiku lahendust vastavalt uuele liikluskorraldusele. Lisatati möödasõidulaiendid Põlluküla-Madise tee ristmikule. PK 456+00 juures paiknevast bensiinijaamast rajati 2,0 m laiune kruusakattega kõnnitee Leetse bussipeatuseni.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 3,10 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,63 miljonit eurot.

Põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Roosna-Alliku – Ahula lõigu (km 110,8 – 120,7) rekonstrueerimine
Projekti käigus kaeti teelõik uue asfaltbetoonkattega ning korrastati ristmikke ja mahasõite tagades sellega teelõigu vastavuse kehtivatele normidele. Ehitati uusi jalgteid ja parandati teevalgustust.  Projektitegevuste tulemusel muudeti liiklus teelõigul sujuvamaks, ohutumaks ja vastavaks perspektiivsele liikluskoormusele.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 3,22 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,74 miljonit eurot.

Riigimaantee nr 10 Risti – Virtsu – Kuivastu - Kuressaare km 21,4-29,2 Üdruma – Laiküla rekonstrueerimine
Rekonstrueeriti 7,784 km riigimaanteed. Lisaks teekatte uuendamisele  teostati ühe suurema riigimaanteede ristmiku (teed nr 10 ja 31) kanaliseerimine ja geomeetria korrigeerimine,33 mahasõidu rekonstrueerimine, veeviimarite korrastamine, liikluskorraldusvahendite uuendamine ja tehnovõrkude ümberehitus tee rekonstrueerimisest lähtuvas mahus.
Projekti rakendati ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 3,00 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,55 miljonit eurot.

Riigimaantee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 0,0-18,3 Ääsmäe-Riisipere rekonstrueerimine
Projekti käigus rekonstrueeriti 18,3 km riigiteed, korrastati üheksa riigimaanteede ristmikku, lõigule jäävad mahasõitud ja veeviimarid. Uuendati liikluskorraldusvahend, ehitati ümber tehnovõrgud ja bussipeatused. Sõidutee teekatte rekonstrueerimisega parandati tee kandevõimet uue materjali ja/või geosünteedi lisamise läbi.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2016. Projekti eelarve oli ligikaudu 4,80 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 4,08 miljonit eurot.

Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn–Narva lõikude km 30,9-65,0 (Kodasoo–Läsna) II sõidutee rekonstrueerimine
Projektitegevustega rekonstrueeriti põhimaantee nr 1 Tallinn - Narva II sõidutee (Narva-Tallinn suunaline sõidutee) kolm teelõiku, sealhulgas teekatte, ristmikud ja mahasõidud. Remonditi Kodasoo II ja Kiiu II viadukte ning rajati Liiapeksi-Loksa teeristmiku valgustus parandamaks tee seisukorda, sõidumugavust ja liiklusohutust.
Projekt viidi ellu perioodil 2014-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 7,18 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 6,11 miljonit eurot.

Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus. I etapp
Projektitegevuste käigus tehti järgmised liiklusohutust parandavad ehitustööd: vana pikirööbastega tee asemele rajati uus 9 m laiuse kattega tee; ehitati välja 3 eritasandilist ristmikku autoliiklusele ning eritasandiline raudteeristmik maantee läbilaskvuse suurendamiseks; korrastati samatasandilised ristmikud ja mahasõidud; ehitati välja koguja- ja kergliiklusteede võrgustik kogu projekti alal ning jalakäijate tunnel kohaliku ja kergliikluse eraldamiseks transiitliiklusest; korrastati teekattemärgistus ja teeviitade süsteem.
Projekt viidi ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve oli ligikaudu 7,05 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 6,00 miljonit eurot.

Raudteeprojektid

Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimine
Projekti eesmärgiks on raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 120 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h. 57 kilomeetri pikkuse raudteelõigu kapitaalremondi käigus vahetatakse välja kogu raudtee pealisehitus (ballast, rööpad, liiprid), vajadusel laiendatakse muldkeha, suurendatakse kandevõimet, remonditakse 17 ülesõidukohta ja rajatakse või puhastatakse veeviimarid. Pikkrööbaste kokku keevitamine tagab madala müra- ja vibratsioonitasemega raudtee, millel rongide sõidukiirus võib olla kuni 120 km/h. Parendamaks liiklusohutust moderniseeritakse kõik ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid ja asendatakse amortiseerunud raudteefoorid.
Projekt viiakse ellu perioodil 2015-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 24,98 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 21,23 miljonit eurot.

Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere kapitaalremondi II etapp
Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudteeliinil teostatakse raudtee kapitaalremonti jaamades ja I etapiga rekonstrueerimata jäänud lõikudel kogupikkusega orienteeruvalt 42 km. Töö käigus vahetatakse välja kogu raudtee pealisehitis (ballast, rööpad, liiprid), vajadusel laiendatakse muldkeha ja suurendatakse kandevõimet, remonditakse viis ülesõidukohta, rajatakse või puhastatakse veeviimarid ja vahetatakse välja kõik peatee pöörangud. Pikkrööpad keevitatakse kokku ning tulemuseks on madalama müra- ja vibratsioonitasemega raudtee.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 23,76 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 20,19 miljonit eurot.

Tallinna-Rapla raudteelõigu rekonstrueerimine reisirongide piirkiiruste tõstmiseks
Projekti eesmärgiks on viia Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le kuuluv raudteeinfrastruktuur Tallinna ja Rapla 50,7 km pikkusel raudteelõigul vastavusse raudteeseadusest ja selle rakendusaktidest tulenevate kehtivate ohutus- ja muude nõuetega tõstes reisirongidele lubatavat suurimat kiirust kuni 120 km/h. Projekti käigus rekonstrueeritakse 50,7 km raudteed, sh võetakse kasutusele kokku liidetud pikkrööpad, korrastatakse muldkeha, vahetatakse välja rööpad, liiprid, ballastikillustik, peateede 6 pöörangut, ülesõidukatted 17 raudteeülesõidul ja automaatne foorisüsteem kolmel raudteeülesõidul. Tööde käigus lammutatakse üks täielikult amortiseerunud ja ohtlikuks muutunud viadukt ja rekonstrueeritakse 11 raudteeülekäigukohta. Lisaks rajatakse üks uus peatuspunkt 150 m ooteplatvormiga ja rajatakse ka uus möödasõidutee.
Projekt viiakse ellu perioodil 2015-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 11,76 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 10,00 miljonit eurot.

Sadamate ja veeteede projektid

Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine
Projekti käigus kohandatakse 2 kaldrampi sobivaks uuele parvlaevale (laev MM90FC), teostatakse süvendus- ja/või põhjaplaadistustöid. Samuti rajatakse Sviby sadamasse teenindushoone koos vajaliku kommunikatsiooniga. Kahes sadamas rajatakse ja/või pikendatakse kaisid ning kahes rekonstrueeritakse kaisid (Sõru ja Naissaare sadam). Kihnu sadamasse rajatakse lainemurdja.
Projekti rakendusperiood on 2015-2019. Projekti eelarve on ligikaudu 10,49 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 8,92 miljonit eurot.

Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp
Projekti eesmärgiks on jäämurdeteenuse osutamiseks vajaliku sadama rekonstrueerimine. Likvideeritakse sildumis- ja kaitseehitiste kasutuse- ja keskkonnaohtlik seisund. Rekonstrueeritakse lainemurdja ja sadama teenindusala, rajatakse uus navigatsioonimärgistuse hooldushoone.
Projekt viiakse ellu perioodil 2016-2019. Projekti eelarve on ligikaudu 10,59 miljonit eurot, millest 9,00 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Parvlaeva soetamine ühenduse pidamiseks Saaremaa ja Hiiumaa saarte vahel (Sõru – Triigi)
Projekti käigus soetati jääklassiga, aastaringseks navigatsiooniks kõlblik teraskorpusega parvlaev reisijate, autode ja lasti veoks mahutavusega 22 sõiduautot või kaks 45 tonnist veoautot ning maksimaalselt 200 inimest. Laeva pikkuseks on 45 m, laiuseks 12 m ning süvis 2,7 m. Maksimaalne kiirus 12,2 sõlme, töökiirus vabas vees 12 sõlme ning meeskonna suurus 6 inimest.
Projekt viidi ellu perioodil 2015-2017. Projekti eelarve on ligikaudu 9,39 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 7,98 miljonit eurot.

Muud transpordiinvesteeringud

Statsionaarse läbivalgustusseadme soetamine Narva raudtee piiripunktis
Projektitegevuste käigus paigutatakse ümber olemasolevad kiirgusmonitorid, rajatakse läbivalgustusseadmele elektriliitumispunkt ja kaabeldus seadme juurest raudtee piiripunkti tollitöökohani (ca 600 m), luuakse seadme juhtimiskeskus, soetatakse tolli väikevahendid läbivaatusteks röntgenpildi alusel ning renoveeritakse seadme tööpiirkonda jääva ca 70 m pikkune raudtee, kus puitliiprid asendatakse betoonliipritega, et vähendada vibratsiooni mõju seadmele. Seade ümbritsetakse kiirgusvarjestuse ning läbipääsu tõkestava aia ja järgimisseadmetega, mis ühendatakse samuti läbivalgustusseadme juhtimiskeskusega.
Projekt viiakse ellu perioodil 2015-2018. Projekti eelarve on ligikaudu 3,00 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85% ehk ligikaudu 2,55 miljonit eurot.

Tallinna Lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine
Projekti tulemusena rajatakse jäätõrje tegemise ala, hooldussõidukite manööverdus- ja ooteala, lumesulamisplatsid, sademete, lumesulamisvete ja jäätõrje vedelike ärajuhtimis- ja monitooringusüsteemid ning mootorite testimise ala. Pikendatakse lennurada ja ruleerimisteid, rekonstrueeritakse kattekonstruktsioon ning rajatakse patrullteede ja perimeetri valvesüsteemid. Asendatakse navigatsioonisüsteemid ning tugevdatakse ohutusalasse jäävat pinnast. Lisaks soetatakse juurde hooldetehnikaseadmed.
Projekt viiakse ellu perioodil 2015-2020. Projekti eelarve on ligikaudu 70,00 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 50% ehk ligikaudu 35,00 miljonit eurot.

Maanteeprojektid

Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitus ja remont
Projekti tegevuste läbi parandati Valgejõe-Rõmeda teelõigu liiklusohutust ja sõiduolusid, teekatte kandevõimet ja teekeskkonda ning viidi teelõigud vastavusse I klassi maantee nõuetele. Projekt nägi ette muldkeha väljavahetamist või tugevdamist, vete ärajuhtimise süsteemide parandamist, ristmike ümberehitamist, Valgejõe ja Loobu sildade remonti, Loobu vasakpoolse silla ümberehitamist, Loobu viadukti remonti, Viitna 2+2 sõidurajaga uue möödasõidu ehitust, kergliiklusteede ehitust Viitnat läbival teelõigul jne.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2014. Projekti eelarve oli ligi 28 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus oli 85% ehk ligi 23,8 miljonit eurot.

Väo-Maardu teelõigu ehitus
Projekt hõlmas tee laiendamist 3+3 sõidurajaliseks maanteeks kuni Maarduni, et tagada nõutav läbilaskvus ja teenindustase. Liiklusohutuse parandamiseks eraldati kohalik, läbiv ja kergliiklus põhiteest ning likvideeriti samatasandilised ristmikud ja tagasipöörded, samatasandiliste ristmike asemele ehitati 3 eritasandilist liiklussõlme, ehitati kergliiklusteed ja tunnelid jalakäijatele ja jalgratturitele. Samuti rajati uued vajaliku laiuse ja kandevõimega sillad. Teekeskkonna parandamiseks ehitati müratõkkeseinad, rajati pinnasevete juhtimis- ja puhastussüsteeme kaitsmaks veekogusid, rajati haljastust.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 33,3 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 80% ehk 26,6 miljonit eurot.

Pärnu ümbersõidu ehitus
Projekt raames rajatati läänepoolsel ühendusel uus 1+1realine teelõik koos kõigi vajalike ühetasapinnaliste ristmike, kergliiklusteede ja uue sillaga üle Sauga jõe. Ehitajate tee ehitati projekti raames 2+2realisena koos ühetasapinnaliste ristmike, kergliiklusteede ja jalakäijate tunnelitega. Samuti hõlmas projekt Papiniidu silla remonti, sh uue hüdroisolatsiooni ja kattekihtide ehitust, vuukide paigaldust, kahjustatud betoonpindade remonti ning liiklusohutuse alaseid meetmeid.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2012. Projekti maksumuseks kujunes ligikaudu 39,3 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 80% ehk 31,5 miljonit eurot.

Regionaalne maanteede rekonstrueerimise koondprojekt
Koondprojekt koosnes 21 teeremondi projektist. Kokku rekonstrueeriti selle raames 124,6 km riigimaanteid. Tööd hõlmasid peamiselt uute aluste ja katete ehitust, muldkeha vahetust või tugevdamist, täiendavate kraavide rajamist, valgustuse- ja põrkepiirete paigaldamist, võsaraiumist, kergliiklusteede ehitamist jm tegevusi.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2012. Projekti maksumuseks kujunes ligikaudu 42,7 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 93% ehk ligi 39,7 miljonit eurot.

Veerenni tn – Filtri tee ühendustee ehitamine Tallinnas
Projekti raames ehitati Tehnika tn ja Filtri tee ühendustee lõigus Veerenni tn - Filtri tee.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2010. Projekti maksumus oli ligikaudu 1,9 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 85% ehk 1,6 miljonit eurot.

E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu projekteerimine ja ehitus
Projekteeriti ja ehitati Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose lõik neljarajaliseks, I klassi nõuetele vastavaks maanteeks. Kokku ehitati uuendatavale maanteelõigule kolm eritasandilist ristmikku ning kaks eritasandilist ristet, rajati viadukte ja jalakäijate sild ning ökodukt metsloomadele. Samuti ehitati ümber teelõik Pärnu-Rakvere maanteel, kuhu rajati kaks eritasandilist liiklussõlme, kaks ristet kokku nelja viaduktiga ning sild üle Vodja jõe. Lisaks rajati koguja- ja kergliiklusteid, müratõkkeid, paigaldati põrkepiirdeid ning maanteevalgustust jne.
Projekt viidi ellu perioodil 2008-2014. Projekti eelarve oli ligikaudu 78,9 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk 67 miljonit eurot.

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas
Liiklussõlme ehitamise ning Tallinn-Narva maanteega ühenduse rekonstrueerimise peamiseks eesmärgiks oli liiklustiheduse vähendamine Tallinna kesklinnas, mis tunduvalt suurendaks autojuhtide ja jalakäijate turvalisust liikluskorraldusvahendite parendamise ja keskkonnasaaste leevendusmeetmete kasutusele võtmise abil ning võimaldaks saada kiire ühenduse ja ligipääsu pealinnale ning rahvusvahelistele reisijate- ja kaubaveokeskustele. Projekti raames ehitati 7,5 km teed, rekonstrueeriti 1,2 km teed, ehitati 2 tunnelit, 1 viadukt, 5,35 km kergliiklusteed, rekonstrueeriti 1,65 km kergliiklusteed ning ehitati 3 kergliiklustunnelit.
Projekt viidi ellu perioodil 2010-2014. Projekti maksumus oli ligikaudu 68,6 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 75% ehk 51,4 miljonit eurot.

Raudtee ülesõidukohtade ümberehitus riigi tugimaanteel nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete ja riigi kõrvalmaanteedel nr 14200 Pikkjärve-Tõrve ning nr 14204 Kaarepere-Palamuse
Projekti raames asendati Tartu-Jõgeva-Aravete maantee Tapa-Tartu raudtee samatasandiline ülesõidukoht viaduktiga ning viidi seonduv autotee uuele trassile. Pikkjärve-Tõrve ja Kaarepere-Palamuse kõrvalmaanteedel paiknenud samatasandilised Tapa-Tartu raudtee ülesõidukohad likvideeriti autoliiklusele ning asendati jalakäijate ülekäigukohaga, uutele teetrassidele rajati ühendus teega uute ristmike kaudu.
Projekt viidi ellu perioodil 2010-2011. Projekti maksumus oli ligikaudu 5,1 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 80% ehk 4 miljonit eurot.

Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu-Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendav Tartu linna idapoolne ringtee
Projekti tulemusena rajati 1,8 km ulatuses nelja sõidurajaga põhitänav koos kiirendus- ja aeglustusrajaga. Samuti ehitatati 2,9 km pikkune kahe sõidurajaga põhitänav, üks eritasandiline riste, jalg- ja jalgrattateid, üks eritasapinnaline ristmik, kaks ringliiklusega ristmikku ja sild üle Emajõe.
Projekt viidi ellu perioodil 2010-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 45 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk 38,3 miljonit eurot.

E20 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõigu ehitus
Projekti raames ehitati Haljala eritasapinnaline liiklussõlm koos maanteelõiguga (2+2 sõidurajaga) I klassi maanteelõiguks. Samuti rajati kogujateed, jalg- ja jalgrattateed (sh sild ja tunnel), maanteevalgustus jne.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2013. Projekti maksumus oli ligikaudu 10,7 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk 9,1 miljonit eurot.

Tartu läänepoolne ümbersõit
Tartu läänepoolse ümbersõidu projekt hõlmas maantee E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa rekonstrueerimist teelõigul km 186,49 - 189,12, sh Variku viadukti rekonstrueerimist (km 186,49-187,35) ja Postimaja liiklussõlme ehitamist (km 187,35-189,12).
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 31,9 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk ligi 27,1 miljonit eurot.

E264 Jõhvi-Tartu-Valga maantee Jõhvi liiklussõlme rekonstrueerimine
Jõhvi liiklussõlme rekonstrueerimise projekti raames ehitati Rakvere tänav nelja sõiduraja ja eraldusribaga põhitänavaks, rajati kaks turboringristmikku (Põhjasõlm ja Lõunasõlm), likvideeriti väga halvas seisukorras olnud üle Tapa-Narva raudtee kulgev Jõhvi viadukt ning ehitati uus paarisviadukt.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2013. Projekti maksumus oli ligikaudu 9,6 miljonit eurot, mis rahastati täies mahus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Tallinna ringtee rekonstrueerimine I etapp
Projekt hõlmas põhimaantee T11 Tallinna ringtee Luige ja Kurna liiklussõlmede ümberehitust ning nendevahelise teelõigu rekonstrueerimist ja selle peamisteks eesmärkideks oli parandada teenindustaset, liiklusohutust ja teekeskkonda.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 40,2 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 85% ehk 34,2 miljonit eurot.

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas II etapp
Projekti raames teostati Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise II etapp Tallinnas: Tartu mnt rekonstrueeriti lõigus Vana-Tartu mnt – Tähnase tee, rajati Järvevana tee ja Tehnika tänava ühendustee koos raudteesildadega.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 14,4 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 75% ehk 10,8 miljonit eurot.

Raudteeprojektid 

Uue veeremi soetamine
Projekti raames osteti AS Eesti Liinirongid poolt Šveitsi rongitootjalt Stadler Bussnang AG 18 uut elektrirongi, mis vahetasid välja olemasolevad amortiseerunud elektrirongid. Uue veeremi soetamisega muutus elektrirongitransport märgatavalt reisija- ning keskkonnasõbralikumaks.
Projekti tegevused viidi ellu aastatel 2009-2014 ja selle maksumus oli 79,5 miljonit eurot, millest 85% ehk ligi 67,6 miljonit eurot rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Raudtee rekonstrueerimine Rail Baltica trassil (Tallinna-Tartu lõik)
Rail Baltica näol oli tegemist üleeuroopaliste transpordivõrkude ( TEN-T) prioriteetse projektiga, millega arendati Varssavi-Kaunase-Riia-Tallinna-Helsinki vahelist raudteeühendust.
Projekti raames teostati AS Eesti Raudtee poolt kapitaalremont Tallinn-Tapa lõigul eesmärgiga tagada Eesti piiresse jääval Rail Baltica trassil reisirongide ohutu liikumiskiirus 120 km/h, kaubaveol 80 km/h. Kapitaalremondi käigus vahetati välja kogu raudtee pealisehitis (ballast, rööpad, liiprid), remonditi ülesõidukohad, müra vähendamiseks ja sõidumugavuse parendamiseks keevitati kokku kõik rööpalukud.
Projekti tegevused viidi ellu aastatel 2008-2012, projekti eelarve on ligikaudu 42 miljonit eurot, millest 85% ehk ligikaudu 35,7 miljonit eurot rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Täiendavalt saab projekti tegevusega tutvuda AS Eesti Raudtee koduleheküljel.

Reisijate turvalisuse tagamine reisirongide tööpiirkonnas
Projekti "Reisijate turvalisuse tagamine reisirongide tööpiirkonnas" raames rekonstrueeris AS Eesti Raudtee reisiplatvormid 32 peatuskohas, ehitati vajalikud uued ülekäigukohad, ülekäigusillad või tunnelülekäigud.
Projekti toetati Euroopa Liidu Regionaalarengu fondist aastatel 2009-2013 kokku ligikaudu 5,5 miljoni euroga. Projekti kogumaksumus oli 6,5 miljonit eurot.
Täiendavalt saab projektiga tutvuda AS Eesti Raudtee koduleheküljel. 

Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele
Projekti "Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele" raames rekonstrueeriti AS Eesti Raudtee poolt elektrirongide tööpiirkonnas asuvad reisiplatvormid. Platvormide rekonstrueerimisel võeti arvesse AS Elektriraudtee poolt soetatava uue veeremi nõudeid.
Projekt viiakse ellu aastatel 2008-2014, selle maksumus ulatub ligikaudu 11,6 miljoni euroni, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatakse 94% ehk 10,9 miljoni euro ulatuses.
Täiendavalt saab projektiga tutvuda AS Eesti Raudtee koduleheküljel.

Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimine
Projekti "Elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerime" raames rekonstrueeriti AS Eesti Raudtee poolt elektrirongide kontaktliin Tallinn-Paldiski ja Keila-Vasalemma raudteelõikudel koos olemasolevate alajaamade uuendamisega.
Projekt viidi ellu aastatel 2010-2014. Projekti maksumus ulatus 15,9 miljoni euroni ning seda rahastati täies mahus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Lisainfo projekti kohta on kättesaadav AS Eesti Raudtee koduleheküljel.

Türi-Viljandi raudteelõigu rekonstrueerimine
Projekti raames rekonstrueeriti Türi-Viljandi raudteelõik, et reisirongidel oleks võimalik arendada püsivat sõidukiirust 120 km/h ning kaubarongidel kuni 80 km/h. Projekti toetuse saajaks oli Edelaraudtee Infrastruktuuri AS.
Täiendavalt rekonstrueeriti 16 raudteeülesõidukohta ning Kärevere, Sürgavere, Võhma, Ollepa ja Olustvere reisirongide peatuskohad selliselt, et oleks tagatud uute reisirongide võimalikult suur kasutusmugavus.
Projekt viidi ellu aastatel 2009-2013, selle maksumus oli ligikaudu 21,2 miljonit eurot, millest 60% ehk ligi 12,8 miljonit eurot rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Tallinn – Keila – Paldiski ja Keila – Riisipere raudtee rekonstrueerimine
Projekti eesmärgiks oli viia AS-le Eesti Raudtee kuuluv raudteeinfrastruktuur Tallinn - Keila - Paldiski, Klooga - Klooga-Ranna ning Keila - Riisipere raudteelõikude jaamavahedel vastavusse sõidukiirustega kuni 120 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele, tagades seejuures ohutu ja mugava raudteeliikluse. Selleks renoveeriti Tallinn-Keila-Paldiski, Klooga - Klooga-Ranna ning Keila-Riisipere liinidel peateed jaamavahedes. Koos rööbasteede renoveerimisega teostati ka remondilõikudel asuvate raudteeülesõidukohtade katte remont.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2014. Projekti eelarve oli ligikaudu 15,9 miljonit eurot, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas sellest 80% ehk 12,7 miljonit eurot.
Täiendavalt saab projekti tegevusega tutvuda AS Eesti Raudtee koduleheküljel.

Edelaraudtee reisijate ooteplatvormide üleviimine eurokõrgusele
Projekti eesmärgiks oli tagada kõigi Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le kuuluvate reisijate ooteplatvormide kasutatavus uute diiselrongide saabumisel. Selleks ehitati projekti raames ümber 14 reisijate ooteplatvormi koos ümbritseva infrastruktuuriga (ülekäigukohad, ligipääsuteed ja platsid).
Projekt viidi ellu perioodil 2013-2014, selle eeldatavaks maksumuseks oli ligikaudu 2,75 miljonit eurot, millest 85% ehk 2,3 miljonit eurot rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Sadamate ja veeteede projektid 

Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimine
Projekti raames ehitati uute parvlaevade vastuvõtmiseks vajalikud kaid, laiendati ootealasid ja rekonstrueeriti sadamate hooned ja juurdepääsuteed.
Projekt viidi ellu perioodil 2008-2014. Projekti maksumus oli ligikaudu 30,9 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 94% ehk 29,1 miljonit eurot.

Piirissaare ja Laaksaare sadamate rekonstrueerimine
Projekti tulemusena muudeti Laaksaare ja Piirissaare sadamaid töökindlamaks, ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks selliselt, et need võimaldavad kasutada kaasaegset uut parvlaeva.
Projekt viidi ellu perioodil 2008-2010. Projekti maksumus oli ligikaudu 2,1 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 85% ehk 1,8 miljonit eurot.

Meresõiduohutuse tõhustamine Eesti veeteedel (mõõdistuslaeva soetamine veeteede hüdrograafiliseks mõõdistamiseks)
Projekti tulemusena soetati ja viidi ekspluatatsiooni SWATH-tüüpi laev Jakob Prei veeteede hüdrograafilisteks mõõdistamisteks.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2012. Projekti maksumus oli ligikaudu 14,1 miljonit eurot, mis rahastati täies mahus Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Hundipea sadama rekonstrueerimine
Projekti raames rekonstrueeriti sildumisliine ning teostati süvendustöid Paljassaare laevateel ja Hundipea sadama akvatooriumis.
Projekt viidi ellu perioodil 2009-2013. Projekti maksumus oli ligikaudu 5,7 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 91% ehk 5,1 miljonit eurot.

Muuga sadama idaosa ja tööstuspargi ühendamine
Projekti tulemusena loodi täiendava tollipääslaga ligipääs sadamale, ühendati Muuga tööstuspark Muuga sadamaga, laiendati Muuga vabatsooni ning ehitati välja Muuga tööstuspargi raudtee.
Projekt viidi ellu perioodil 2010-2013. Projekti maksumus oli ligikaudu 6,8 miljonit eurot, mis rahastati täies mahus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine
Projekti raames soetati katamaraantüüpi parvlaev ühenduse pidamiseks Ruhnu saarega, merealumiiniumist monokorpuseline Abruka parvlaev, Kihnu ja Vormsi liinidele jääklassiga metallkorpusega parvlaevad ning jääklassiga teraskorpusega Prangli reisiparvlaeva.
Projekt viidi ellu perioodil 2010-2015. Projekti eelarve oli ligikaudu 26,7 miljonit eurot, mis rahastati 91% ehk 24,3 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Riigile kuuluvate väikesadamate rekonstrueerimine
Projekti raames rekonstrueeriti Pärnu maakonnas Munalaiu ja Kihnu sadamad ning Lääne maakonnas Sviby sadam. Projekti tegevustes sisaldus süvendustööd, kaide rekonstrueerimine, kaldakindlustuste rekonstrueerimine, kaitsemuulide ja lainemurdjate rajamine, vajalike tehnovõrkude, sadamahoonete, maismaaosa teede ja platside ehitus.
Projekt viidi ellu perioodil 2011-2014. Projekti eelarve oli ligikaudu 2,9 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 96,4% ehk 2,8 miljonit eurot.