“Hea on näha, et Euroopa Liidu toetuste mõju Eesti arengule tunnetatakse ja peetakse valdavalt positiivseks. Euroopa Liidu struktuurifondidest on Eestisse investeeritud pea 8 miljardit eurot ja uus, 2021-2027 eelarve periood panustab lisaks 3,37 miljardi euroga Eesti inimeste heaolusse ja elujärje parandamisse,” ütles rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas.
“Euroopa Liidu struktuurifondidest on Eestis kokku toetatud pea 40 000 projekti. Nende seast leiame nii maanteid, haiglaid, koolimaju kui ka muuseume, keskkonna- ja ressursitõhususprojekte, tööturuteenused, ettevõtlustoetused, korrastatud keskväljakud ja palju muud. Need projektid on aidanud unistusi ellu viia ja andnud hoogu Eesti majandusele kõikides maakondades,“ ütles RTK peadirektori asetäitja Martin Karro. “Meeldiv on see, et nii huvi toetusvõimaluste vastu kui ka kokkupuude eurotoetustega on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, küllap on inimestel varuks palju häid ideid, mida toetuste abil ellu viia. Alanud uus periood pakub selleks rohkelt võimalusi,“ lisas ta.
Eurotoetusi saavate valdkondadena meenuvad inimestele spontaanselt kõige sagedamini teedevõrk, transport ja sadamad ning põllumajandus, metsandus ja kalandus. Sageli nimetati eurotoetusi saavate valdkondadena ka haridust ja teadust ning ehitust/renoveerimist. Etteantud nimekirjast tundis 59% vastajatest eurotoetusi vahendava asutustena ära EAS-i, 48% Kredex-i, 47% KIK-i ja 28% Riigi Tugiteenuste Keskuse.
Eurotoetuste kohta on teavet saadud kõige sagedamini televisioonist. Televisioon on ka kõige eelistatumaks teabekanaliks eurotoetuste kohta info saamisel (kolme enam eelistatud kanali seas märkis 35% vastajatest), järgnevad raadio (23%), sotsiaalmeedia (23%) ning üleriigilised ajalehed (21%). Eurotoetuste infot koondavast veebilehest www.rtk.ee on kuulnud 28% elanikest.
Küsitlusuuringu viis Riigi tugiteenuste Keskuse tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Uuringu sihtrühmaks olid Eesti elanikud vanuses 18-74 a. Andmekogumine viidi läbi veebiküsitlusena, kasutades Turu-uuringute AS-i veebipaneeli. Andmekogumine toimus 13.-26.09 2022. Kokku vastas küsitlusele 1003 inimest. Küsitlust viiakse läbi igal sügisel.
RTK täidab Euroopa Liidu struktuurivahendite puhul nii korraldus- kui ka makseasutuse rolli, olles ühtlasi Eesti suurim rakendusüksus, kus aidatakse igal aastal teoks saada tuhandetel projektidel. RTK vahendab toetuse saajatele 72% struktuuritoetustest ehk 2,7 miljardi euro eest. RTK koduleht on infoallikaks nii toetuste planeerimisest, taotlemisest kui ka toetatud projektidest.
2022. aasta uuringu raporti, esitluse ja faktilehe leiab RTK kodulehelt.