Toetuse eesmärk on jalgsi ja rattaga liikujatele tagada parem ligipääs kohalikele teenustele ja töökohtadele ning jätkusuutlikumate liikumisviiside soodustamine. Toetust said taotleda kõik Eesti omavalitsused, välja arvatud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad.
„Meie vallad ja linnad on väga huvitatud kergliiklusteid rajama ja seeläbi kvaliteetsemasse elukeskkonda panustama. Taotlusvoor näitab selgelt, et vajadus sellise toetuse järgi on tegelikult suuremgi,“ märkis riigihalduse minister Riina Solman. „Meile laekus kokku 30 taotlust absoluutselt igast Eesti maakonnast ja 5 miljonit toetusraha on viimse euroni ära planeeritud. Selle abil valmib nii suurematesse kui väiksematesse asulatesse teid, mis kindlasti soodustavad tervislikumaid liikumisviise ja võimaldavad neid harrastada turvaliselt,“ märkis minister.
RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepa sõnul jagati voorus omavalitsustele toetust piirkondade kaupa. „Tänaseks on rahastamisotsused projektidele tehtud ja komisjoni otsusega saavad toetust 20 omavalitsuse projektid“, rääkis Sepp. „Omavalitsustele hüvitatakse jalgratta- või jalgtee ehitamise väljaminekutest 50 000 kuni 500 000 eurot projekti kohta. Raha ei ole võimalik kasutada projektijuhtimise, käibemaksu, maa soetamise ega Euroopa Liidust või muudest riigieelarvelistest vahenditest rahastatud kulude katteks. Mistõttu tuleb omavalitustel panustada ka omafinantseeringuga ning see sõltub põhitegevuse tuludest ja omavalitsuse elanike arvust. Omafinantseeringu suurus jääb vahemikku 30–60 protsenti toetatava tegevuse kuludest,“ selgitas Kertu Sepp.
Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Rahandusministeerium. Taotlusvooru korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.
Meetme info ja toetatud projektid: RTK kodulehel.