Parim südamega tehtud eurotegu on Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla

24.11.2023 | 12:22

Septembris alanud üleriigiline konkurss “Südamega tehtud eurotegu” on läbi saanud ja rahvale kõige enam silma jäänud ja hinge läinud Euroopa Liidu toel valminud projektid pingeritta seatud. Konkursi käigus valis žürii 140 esitatud Euroopa Liidu toetuse abil ellu viidud projekti hulgast 30, mis pandi rahvahääletusele veebilehel eurotegu.ee, kust leiab nüüd konkursi tulemused. Auhinnad antakse kätte 24. novembril toimuval tänuüritusel.
    • Jaga

Rahvahääletusel kogusid projektid kokku üle 23 000 hääle, millest viiendik anti Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaiglale. 
Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on eurotoetustel nii Eesti ühiskonnale kui ka majandusele kahtlemata suur mõju. „Seisan ka ise ministrina igapäevaselt selle eest, et kõik meile eraldatud raha jõuaks õigeaegselt parimal otstarbel kasutusse. Palju investeeringuid saame teha just tänu eurorahale ja anda seejuures tööd meie ettevõtjatele, turgutada majandust ja tõsta elukvaliteeti,“ ütles minister.

„Lõppeva perioodi rahastusega oleme saanud arendada muuhulgas riigigümnaasiumite võrgustikku, rikastada kultuurivaldkonda muuseumitega, muuta arstiabi kättesaadavamaks luues üle 50 esmatasandi tervisekeskuse. Heaks näiteks on võiduprojekt – Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla – tänu millele on sealsetel patsientidel veelgi paremad ja kaasaegsemad tingimused haigla- ja päevaravi saamiseks,“ kommenteeris Võrklaev.

Konkursile esitati ja rahva toetuse said väga eriilmelised projektid muuseumidest liiklussõlmedeni ja töövõimereformist haiglateni. 

„Mul on hea meel, et hääletati nii erinevate valdkondade projektide poolt: teise koha pälvis Tallinna-Tartu maantee, mis 2022. aastal valminud Võõbu-Mäo teelõiguga tagab ohutuma ja sujuvama liiklemise ja lühendab kahe linna vahelist kaugust. Kolmandana pälvis rahva tunnustuse Pärnu jõestiku elupaikade taastamine, mis on suurim jõgede taastamise algatus Eestis ja jõgede taastamise esinduslik näide kogu Euroopas,“ ütles Urmo Merila, RTK toetuste valdkonna juht. 

  • Parim südamega eurotegu haridusvaldkonnas on kutse- ja kõrghariduse programm, mille käigus arendati kutse- ja kõrghariduse praktikasüsteemi, pakuti õpetajakoolituse koolituspraktikat, õpipoisiõpet ja keeleõppetegevusi edukamaks toimetulekuks tööturul.
  • Parim südamega eurotegu ettevõtluse arendamises on Värska mineraalveest loodusliku ninasprei tootmine, mille puhul kasutatakse esimest korda Eesti maapõue mineraalvett ninasprei tootmiseks, et leevendada nohu ja kurguvalu haigussümptomeid.
  • Parim südamega eurotegu sotsiaalvaldkonnas on tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale pakkudes tuge töötamiseks ja igapäevaelus toimetulekuks pikaajalise tervisekahjustusega ja puudega inimestele. Koolitusi, nõustamist ja sotsiaalteenuseid on saanud kokku 42 000 abivajadusega inimest.
  • Parim südamega eurotegu kultuurivaldkonnas on Eesti Rahvusraamatukogu 2022. aasta sügisel loodud raamatute laenutuskeskkond MIRKO. E-väljaannete laenutuse üks peamisi eesmärke on teha Eestis välja antud kirjandus kättesaadavamaks ning edendada eesti keelt ja kultuuri.

„Lisaks otsustasime koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga välja anda eripreemia ligipääsetavuse eest, mis on oluline läbiv põhimõte, mida järgida eurotoetustega tehtud projektide elluviimisel. Eripreemia saab Paksu Margareeta meremuuseum, mis kaasas erivajadustega inimestele parima muuseumikogemuse pakkumiseks puudega inimeste esindusühingud juba renoveerimistööde planeerimise faasis ja saavutas tänu sellele kõiki ühiskonnaliikmeid kaasava tulemuse. See on suurepärane eeskuju ka teistele investeeringutele, kui keskaegses hoones on võimalik tagada ligipääsetavus,“ lisas Merila.

Žüriisse kuulusid ettevõtja Indrek Kasela, füüsik, teaduse populariseerija ja „Rakett 69“ saatejuht Aigar Vaigu, armastatud telenägu Keili Sükijainen, rahandusministeeriumi esindajana välisvahendite juht Triin Tomingas ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajana toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams. Projektide valikul hinnati nende tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale või kogukonnale.

Eesti on Euroopa Liitu kuulunud pea 20 aastat ja selle aja jooksul on struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti kokku ligi 7,6 miljardi euro eest. Kampaania eesmärk oli välja valida parimad eurotoetust saanud projektid ning tunnustada edulugusid, kus Euroopa Liidu toetused on aidanud kaasa Eesti arengule ja heaolu kasvule ning inimeste toimetulekule. Kampaaniat korraldas Euroopa struktuuritoetuste korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Kampaaniat rahastati Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest. 

Vaata tulemusi siit: https://www.rtk.ee/eurotegu/