RTK rakendab paljusid toetusallikaid, mis elavdavad Eesti majandust ja suurendavad Eesti inimeste heaolu. Kui veel 2018. aastal haldas asutus kuue fondi raha, siis nüüd on neid juba 17. Seega vastutab RTK toetuste korraldajana fondide eest, mille kogumaht on mitme rahastusperioodi peale ligikaudu üheksa miljardit eurot. RTK on tänu tsentraliseerimisele riigile aastate jooksul kokku hoidnud miljoneid maksumaksja raha.
Varem jagati toetusi nii mitmest asutusest, et selles orienteerumine võttis tõepoolest silme eest kirjuks. Süsteem tekitas sageli segadust, sest protseduurid olid erinevad ja kasutati ka erinevaid infosüsteeme, mida toetuse saajad pidid endale selgeks tegema. Toetuse saaja poolt vaadates ei olnud protsess kahtlemata kasutajasõbralik ning midagi tuli ette võtta. Rahandusministeerium algatas 2018. aastal RTKsse kui avaliku sektori tugiteenuseid pakkuvasse asutusse toetuste konsolideerimise projekti ning pärast seda on toetuste määramise süsteem oluliselt lihtsamaks ja – mis siinses kontekstis eriti oluline – ka odavamaks läinud.
Üks aken on toetuse saajale nutikam, tõhusam ja soodsam
Kui varem oli toetusi andvaid asutusi kaheksa, siis nüüd on neid rakendussüsteemis kolm: RTK, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ning Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Suurem osa (72 protsenti) struktuuritoetusi on konsolideeritud ehk koondatud RTK kui korraldusasutuse juurde, mis tähendab, et juhtimis- ja kontrollitasandeid on vähem ning protsessid on lihtsamad ja kiiremad. Kuni toetused olid laiali nagu maha kukkunud tatratangupakk, oli kulu suur ka infosüsteemidele, sest eks igal pool arendati ju oma. IT-süsteeme on aja jooksul vähendatud: enam ei kasutata selliseid nagu NAVISION (EAS) ja KIKAS (KIK), vaid ainult struktuuritoetuse registrit SFOS. Et süsteemi veel rohkem tõhustada, on siseministeerium registrisse üle toonud ka sisejulgeolekupoliitika fondide rakendamise andmed.
Kui rahandusministeerium ei oleks viis aastat tagasi toetuste konsolideerimist alustanud, vajaksime praegu 20 protsenti rohkem töötajaid. Tõhus töökorraldus on aga võimaldanud teha vähemaga rohkem ja hoida igal aastal miljoneid maksumaksja raha kokku. Iga kokkuhoitud euro eest on toetuse saajad saanud rohkem projekte ellu viia.
Eesti toetuste andmise süsteem on Euroopa üks efektiivsemaid ja on olnud paljudele riikidele pigem eeskujuks. Ühe toetuseuro väljamaksmiseks Euroopa Liidu struktuurifondidest kulub Eesti rakendussüsteemi asutustes 2,52 senti. Konsolideerimise mõte on olnud ka parendada ja kiirendada protsesse toetuse saajatele. Kolme aasta jooksul on toetuse otsuse tegemiseks kuluv aeg vähenenud 15 protsenti, st 73 päevalt 62 päevale, ja toetuste väljamaksmise aeg 46 protsenti, st 50 päevalt 27 päevale (sisaldab nii puhkepäevi kui ka toetuse saaja vastuse ootel aega).
Samal ajal on Eesti pidanud võtma rakendada palju uusi toetusallikaid. Oleme saanud sama töötajate arvuga nii kiirendada protsesse ja vähendada bürokraatiat kui ka hallata rohkem toetusallikaid. Kui rahandusministeerium ei oleks viis aastat tagasi toetuste konsolideerimist alustanud, vajaksime praegu 20 protsenti rohkem töötajaid. Tõhus töökorraldus on aga võimaldanud teha vähemaga rohkem ja hoida igal aastal miljoneid maksumaksja raha kokku. Iga kokkuhoitud euro eest on toetuse saajad saanud rohkem projekte ellu viia.
Enamik projekte kulgeb probleemideta
Finantskorrektsioon ehk raha mõne vea eest tagasi küsimine ei ole eesmärk omaette, selle kohta ei ole Euroopa Komisjonilt mingeid kvoote ega ootusi. Korrektsiooni eesmärk ei ole ka toetuse saajat karistada, vaid täita Euroopa Komisjoni ootus, et iga kasutatud euro oleks rakendatud ausalt, läbipaistvalt ja eesmärgipäraselt. Teemat avas pikemalt 28. juunil Äripäevas RTK hangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk.
Kui hinnata toetuse andmise läbipaistvust ja seda, kas seejuures toimub tähenärimine, siis kogu välja antud struktuuritoetustest on tagasi nõutud natuke üle ühe protsendi, mis tähendab, et peaaegu 99 protsenti toetuse saajatest viib oma projekte kenasti eesmärkide järgi ellu ja võib hinnata, et kõik toetused on suures osas oma eesmärgid saavutanud, vigu toetuste kasutamisel esineb vähe. Väikese kogumi pealt ei ole seega mõistlik üldistada, kuna enamikuga ei ole probleeme.
Küll teeb mulle muret see, et riigihangete tegemine on tõesti keeruline, ja mõistan, et viimaste aastate muutuvas keskkonnas on see eriti suur väljakutse olnud. Lisaks on riigiasutustel raske leida häid spetsialiste, kes oskaks hankereeglite maailmas kõigi detailidega kursis olla. Eriti raske on see KOVidel, kus palgatasemed on madalamad ja spetsiifiliste oskustega spetsialiste pole kuskilt võtta.
Rakendussüsteemi toimivuse oluline näitaja on auditi veamäär, mis on Eesti puhul jäänud alla 2 protsendi määra (Euroopa Komisjoni talutava). See ei sea Eestit ka komisjoni poolt suure riskiga kategooriasse, kus peaksime kontrollide või auditi ulatust suurendama.
Oleme murega tegelemiseks koostanud koos advokaadibüroodega eraldi videokoolitusi, teinud juhendeid ja suurendanud eelnõustamise osakaalu. Ametnikud, kes hankeid kontrollivad, tegelevad pooles ulatuses hoopis hangete nõustamisega, et vältida hilisemaid suuremaid muresid. Tõsi, hanke korrektse tegemise vastutus lasub siiski ikka hanke läbiviijal.
Rakendussüsteemi toimivuse oluline näitaja on auditi veamäär, mis on Eesti puhul jäänud alla kahe protsendi määra (Euroopa Komisjoni talutava), mis näitab samuti, et süsteem toimib väga hästi. See veamäär ei sea Eestit ka komisjoni poolt suure riskiga kategooriasse, kus peaksime kontrollide või auditi ulatust suurendama, kas riigisiseselt või Euroopa Komisjoni audiitorite poolt.
Lisakontrollid nõuaksid aga tõesti tarbetult ressursse paljudelt osalistelt ning kulutaksid maksuraha. Kui rakendussüsteemi auditeerimise tulemusel selgub, et vigu on lubatust rohkem, võib Euroopa Komisjon väljamaksed riigile ka peatada.
Keskendume kasutajasõbralikkusele ja tulemuste saavutamisele
Käima on läinud struktuuritoetuste 2014.–2020. perioodi lõpusirge, mille käigus investeeritakse käesoleva aasta jooksul Eesti arengusse 520 miljonit eurot lõppeva perioodi vahendeid (raha peab kasutusse jõudma enne 2023. aasta lõppu). Samal ajal käib 2021.–2027. eelarveperioodi projektide elluviimine. See tähendab, et käes on n-ö kõrgaeg, kus tulenevalt suurest tööst ja ka kontrollimisel olevate projektide arvust tuleb välja ka rohkem vigu. See on loomulik.
RTK-l on praegu käimasolevaid projekte ligikaudu 1500, kohtuvaidluste arv on aga alla 20. Sealjuures ei ole kõigi puhul vaidluse all riigihangete seaduse rakendamise või tõlgendamise küsimus, vaid tagasinõude summa. RTK otsuste puhul on kohus enamikul juhtudel hinnanud, et need on õiguspärased, ja kohtuotsused ei ole näidanud, et RTK teeb toetuse saajatele liiga.
Paar viimast kohtuotsust, mis on aga toetuse saaja kasuks, annavad võimaluse saada parem õigusselgus ning neist lähtuvalt saame toetuste süsteemi veel rohkem parendada. Kogu rakendussüsteemi peale on 2014.–2020. aasta struktuuritoetuste perioodist ellu viidud üle 13 000 projekti. Seega ei ole arve vaadates asjakohane väita, et probleeme on palju, aga loomulikult on iga toetuse saaja ja tema projekt meile oluline.
On inimlikult arusaadav, et esile tuuakse mõni markantne lugu, kus raha kasutus on olnud küsitav, kuid sellised tõrvatilgad ei tohiks rikkuda tervet meepotti.
Avaliku raha kasutus peabki olema avalikkuse terava tähelepanu all ja mis puudutab välisvahendeid, siis neisse ei peaks samuti suhtuma viisil «kasutame raha lihtsalt ära». Ei, peame ka teise riigi maksumaksja raha kasutama võimalikult hästi ning nii, et see tooks kasu meie riigi arengule, meie inimestele. On inimlikult arusaadav, et esile tuuakse mõni markantne lugu, kus raha kasutus on olnud küsitav, kuid sellised tõrvatilgad ei tohiks rikkuda tervet meepotti.
Et Eestis on – alates riigigümnaasiumitest tööturuteenusteni, Narva ooperipäevadest TÜ kliinikumi juurdeehitusteni ning Pärnu-Uulu maanteest puudega inim este kodude kohandamiseni – ellu viidud kümneid tuhandeid edukaid projekte, selle eest kummardan toetuse saajate ees. Eesti on Euroopas olnud eurotoetuste tõhusa kasutamise pingereas esimese viie hulgas ja see saab teoks nii toetuse andja kui ka toetuse saaja koostööna.
ELi struktuurifondide 2014.–2020. toetusperioodist 2023. aastaks ellu viidud tegevused
- 140 263 m² kaasajastatud koolipinda
- 48 kaasajastatud esmatasandi tervisekeskust
- 19 340 toetatud ettevõtet (sh 1855 lisandus 2022. aastal), loodud on 5220 töökohta
- 19 926 paranenud energiatarbimisklassiga korterit
- 133 409 tonni CO2-ekv aastas kokkuhoidu
- 24 121 inimest on saanud puhtama joogivee ja 39 978 inimest tõhusama reoveepuhastusteenuse
- 13 874 hektarit elupaiku on saanud toetust seisundi parandamiseks
- 206 km kergliiklusteid
- 30 387 m² linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud avalikke ja ärihooneid
- 214 km rekonstrueeritud või uuendatud TEN-T raudteid
- 209 383 õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud last, õppurit, noort
- 300 kaasajastatud digitaristuga kooli (s.o 94 protsenti)
- 11 738 digitaalse kirjaoskuse koolitusel osalejat
- 3309 uut lasteaia- ja lapsehoiukohta
- 25 765 alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuseid saanud inimest
- 31 958 uussisserändajate kohanemiseks mõeldud nõustamisteenuse kasutajat
- 29 340 lõimumis- ja kohanemiskoolitusel osalejat
- 264 258 noorsootöö teenustes osalejat, sh 17 333 NEET-noort (kes ei õpi, ei tööta) vanuses 15–26 aastat
- 97 311 vähenenud töövõimega inimest, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid
- 43 665 aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejat
- 146 teadlast on lisandunud IKT prioriteetsete teadussuundade uurimisrühmadesse programmi raames ja nad on avaldanud 284 publikatsiooni
- Üle 36 miljoni soetatud isikukaitsevahendi
- 1 111 224 Covidi testi
- 1 847 106 Covidi vaktsiinidoosi ja 869 000 ELi toel vaktsineeritud inimest