Meede: Struktuurireformide toetusprogramm

Programmi eesmärk:

Struktuursete reformide programmi (SRSP) üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele reageeringuna majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele eesmärgiga parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel.

Üldeesmärgi saavutamiseks on SRSP erieesmärgid:

a) toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt nende prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaal-majanduslikku mõju;

b) aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja -strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

c) toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide kogemusi;

d) aidata liikmesriigi ametiasutustel suurendada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust, muu hulgas ametialaste teadmiste ja oskuste tugevdamise ning selgete vastutusalade kehtestamise abil.

Erieesmärgid peavad olema seotud ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, innovatsiooni, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadega, eelkõige ühe või mitme SRSP toetusvaldkonnaga:

1. riigivalitsemine ja avalik haldus;
2. Maksutulude haldamine ja avaliku sektori finantsjuhtimine;
3. majanduskasv ja ettevõtluskeskkond;
4. tööturg, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused;
5. finantssektor ja kapitalile juurdepääs.

Toetatavad tegevused:

a) poliitilise nõustamise, poliitiliste muutuste, strateegiate ja reformi tegevuskavade koostamise ning õiguslike, institutsiooniliste, struktuuri- ja haldusreformidega seotud oskusteave;

b) ekspertide, sealhulgas kohapeal viibivate ekspertide, lühi- või pikaajaline kaasamine, et täita spetsiifilistesse valdkondadesse kuuluvaid ülesandeid või sooritada operatiivtegevusi, vajaduse korral koos suulise või kirjaliku tõlke, koostöötoetuse, haldusabi, taristu ja seadmetega;

c) institutsioonilise, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed kõikidel valitsustasanditel, samuti kaasaaitamine kodanikuühiskonna võimestamisele vastavalt vajadusele, eelkõige:

• seminarid, konverentsid ja õpikojad;
• töövisiidid asjaomastesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse, et võimaldada ametnikel omandada või täiendada oskusteavet või teadmisi asjakohastes küsimustes ning
• koolitustegevus ja internetipõhiste või muude koolitusmoodulite arendamine, mille eesmärk on toetada asjaomaste reformidega seotud vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi;

d) andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning asjakohasel juhul näitajate ja võrdlusnäitajate väljatöötamine;

e) kohaliku tegevustoetuse korraldamine näiteks varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades;

f) IT-suutlikkuse suurendamine: asjaomaste reformide elluviimiseks vajaliku IT-taristu ja rakenduste väljatöötamise, hoolduse, käitamise ja kvaliteedikontrolli alane oskusteave ning avalike teenuste digiteerimisele suunatud programmide alane oskusteave;

g) uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, hindamised ja mõjuhindamised ning suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

h) teabevahetusprojektid õppimiseks, koostööks, teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamisega seotud tegevusteks ning heade tavade vahetamiseks; teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas ettevõtte kommunikatsioon ja kui see on asjakohane, kommunikatsioon sotsiaalvõrgustikes;

i) materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka programmi tulemuste levitamiseks, sealhulgas süsteemide ja töövahendite väljatöötamise, käitamise ja hoolduse kaudu, kasutades info- ja sidetehnoloogiat.

j) muu asjakohane tegevus, mis toetab määruse artiklites 4 ja 5 sätestatud üldiste ja erieesmärkide saavutamist.

Teenuste pakkujad/reformipartnerid:

• eksperdid liikmesriikidest;
• SRSS eksperdid;
• rahvusvahelised organisatsioonid (OECD, EBRD, WB, IMF, EIB jt);
• erasektori partnerid, sh konsultatsioonifirmad (PWC, EY jt).

SRSP eelarve ja toetusmahud:

• SRSP esimese taotlusvooru (aprill 2017) eelarve oli 22,5 miljonit eurot.
• Teise taotlusvooru (oktoober 2017) eelarve 30,5 miljonit eurot.

Kuna esimeses voorus ületasid liikmesriikide EK-le esitatud taotlused eelarve 4-kordselt, teises voorus 5-kordselt, otsustati SRSP eelarvet suurendada.

• Kolmanda taotlusvooru (oktoober 2018) eelarve oli kokku 78,5 miljonit eurot ning...
• ...neljanda taotlusvooru (oktoober 2019) eelarve on 84,5 miljonit eurot.

Taotluse hindamine ja esitamine:

Taotluste esitamine Eestis läbib kahe-etapilise hindamise süsteemi:

1. Projekti ideede esitamine hindamiseks (RTK-le hiljemalt 27.08.19)
2. Lõplike projektide esitamine hindamiseks (RTK-le hiljemalt 03.10.19)

Projekti ideed:

Ootame SRSP taotlusvormil projekti ideid (taotlus ei pea olema lõplikult valmis, kuid peab sisaldama hindamiseks piisavalt infot).

Rahandusministeerium koostöös Riigikantselei strateegiabürooga hindab kõiki ideid.

1. Valitakse välja projektide ideed, mille edasiarendamist lõplikuks projektiks toetatakse.  (hindajate soovitused, ettepanekud projekti täiendamiseks jne).
2. Otsustatakse, milliste projektide ideede edasiarendamist lõplikuks projektiks ei toetata.  (võimalusel alternatiivsete toetusmeetmete soovitused)

Hinnatakse:

•  projekti kooskõla SRSP eesmärkide ja toetatavate meetmetega, Euroopa lisaväärtusega;
•  probleemi/teema  olulisust, kiireloomulisust, kriitilisust (sh valdkonna ja Eesti kontekstis);
•  projekti taotluses kirjeldatud lahendust, sh tegevusi, väljundeid, tulemusi, eelarvet, võimekust projekt edukalt ellu viia;
•  projekti kooskõla arengukavade, Eesti 2020 reformikava, riigipõhiste soovitustega jne.

Lõplikud projektid:

Kokkulepitud tähtajaks (3.10.19) esitatud projekte hindab Riigieelarve osakond koostöös Riigikantselei strateegiabürooga, (sh tingimuslikud otsused) ning prioriseeritakse taotlused.

1. Valitakse välja projektid Komisjonile esitamiseks ning selgub projektide prioriteetsuse järjekord.
2. Otsustatakse, millised projekte ei esitata Komisjonile.

Eesti esitab Euroopa Komisjonile prioriseeritud projektid hiljemalt 31.oktoobriks 2019. Lõplikud projektid sisestab SRSP infosüsteemi Riigi Tugiteenuste Keskus. Veebruaris/ märtsis 2020 teeb Komisjon otsused, milliseid projekte toetatakse.

Teenuste pakkujad/reformipartnerid:

• eksperdid liikmesriikidest;
• SRSS eksperdid;
• rahvusvahelised organisatsioonid (OECD, EBRD, WB, IMF, EIB jt);
• erasektori partnerid, sh konsultatsioonifirmad (PWC, EY jt).

SRSP IV taotlusvoor 2020:

2019 aastal korraldas SRSP IV 2020 vooru läbiviimist Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).

Eesti vooru esitatud taotluste hindamisel oli kasutusel 2-etapiline hindamissüsteem. Ministeeriumidele ja nende allasutustele oli projektiideede edastamise tähtaeg sel aastal oli 27. august ja kokku laekus 23 projektiideed.

Taotlusi hindasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna (RO) ja riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna (RIHATO) ning Riigikantselei strateegiabüroo valdkondlike ekspertide töögrupp.

Projektitaotlustele hinnangu „toetame“(projekt esitatakse EK-le) ja „toetame tingimuslikult“ (st projekt esitatakse EK-le kui lõplikus taotluses on hindajate tähelepanekutega arvestatud“ sai 15 projekti, 8 projekti esitamist EK-le ei toetatud (põhjused eelkõige, et ei ole kooskõlas SRSP eesmärkide ja toetatavate tegevustega).

3.oktoobriks esitasid täiendatud taotlused kõik 15 projekti. Mõlemad töögrupid esitasid omapoolsed ettepanekud, millest lähtuvalt moodustus koondpingerida 1-15 aritmeetilise keskmise alusel (väikseim koondsumma sai kõrgeima positsiooni).

Hinnati:

• projekti kooskõla SRSP eesmärkide ja toetatavate tegevustega, Euroopa lisaväärtusega;
• probleemi/teema  olulisust, kiireloomulisust, kriitilisust (sh valdkonna ja Eesti kontekstis);
• projekti taotluses kirjeldatud lahendusi, sh tegevusi, väljundeid, tulemusi, eelarvet, taotleja võimekust projekt edukalt ellu viia;
• projekti kooskõla arengukavade, Eesti 2020 reformikava, riigipõhiste soovitustega jne.
• seotust SRSP toetusvaldkondadega

31.oktoobril esitasime Euroopa Komisjonile lõplikuks hindamiseks prioriseeringu alusel kokku 14 taotlust, kuna Keskkonnaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustasid oma projektid ühendada.

Euroopa Komisjon  hindab projekte ja teeb eelvaliku selle aasta lõpuks või 2020 aasta alguses ja lõplikud otsused hiljemalt märtsiks 2020.

Oktoobri lõpus esitas Eesti SRSP programmi 2020. aasta vooru kokku 14 toetustaotlust. 

Kokku sai SRSS liikmesriikidelt enam kui 600 taotlust 27-lt liikmesriigilt eelarve jaoks, mis ületab selgelt SRSP 2020-le eraldatud 84,7 miljonit eurot aastas. Enamik laekunud taotlustest olid kvaliteetsed ja SRSS sai valida ainult piiratud arvu taotlusi.

SRSS on teostanud projektide eelvaliku, mis viidi läbi koostöös teiste Komisjoni talitustega.

Läbitud protsessi tulemusel teeb SRSS ettepaneku 228 rahastamistaotluse esitamiseks SRSP 2020 raames. 

Hindamine põhines SRSP määruses määratletud kriteeriumidel, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, taotluste küpsust ning riiklike koordineerivate asutuste prioriteetide seadmist.

Komisjon valis välja 8 alljärgnevat Eesti projekti:

Taotluste ja summade lõplik loetelu sõltub EU volinike kolleegiumi ametlikust otsusest 2020. aasta veebruari lõpus.

SRSP IV vooru ajakava 2019-2020:

16. mai 2019 – kutsed avaseminarile

6. juuni 2019  – SRSP IV vooru avaseminar 

12. juuni 2019 – taotlusvorm, ajakava ja slaidid taotlejatele

• Teisipäeval, 27. augustil 2019 – esmane projekti ideede esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK)
• Alates 28. august - 17.september  – projektide ideede vahehindamine Rahandusministeeriumi (RM) ja Riigikantselei (RK) poolt
• Kolmapäeval, 18. septembril 2019 – projekti ideede vahehindamise tagasiside taotlejatele (RTK)
• Alates 18.september – 03.oktoober 2019  –  taotlejatele taotluste vormimise ja korrigeerimise aeg
• Neljapäeval, 03. oktoobril 2019  – lõplike esmaste projektide esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK)
• Esmaspäev 07. oktoober – reede 11.oktoober 2019 – lõplike projektide hindamine ja prioriseerimine (RM ja RK)
• Lõplikud projektid RTK poolt mitteametlikuks hindamiseks Euroopa Komisjonile
• Alates 16.oktoober – 25. oktoober 2019 – jooksev tagasiside taotlejatele, viimased tähelepanekud ja taotluste täiendamise aeg. Täiendatud lõplikud taotlused on EK-le esitamiseks valmis.
• 25. oktoober –  28. oktoober 2019 –  Taotlejad esitavad lõplikud taotlusvormid Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK)
• Alates 28. oktoober – 30. oktoober 2019 – RTK sisestab taotlejate poolt esitatud ametlikud taotlused SRSS infosüsteemi
• Hiljemalt neljapäeval, 31. oktoobril 2019 – Riigi Tugiteenuste Keskus esitab lõplikud ametlikud taotlused Komisjonile läbi SRSS infosüsteemi
• November 2019 – märts 2020 –  Jooksev suhtlus SRSS esindajatega. Euroopa Komisjon  hindab projekte ja teeb lõplikud otsused märtsiks 2020, milliseid projekti toetatakse. 

Varasemalt toetatud projektid:

III voor

Kolmandas voorus (EK tähtaeg oktoober 2018) toetas EK üheksast Eesti esitatud taotlusest seitset kogusummas 2 626 000 eurot.

II voor

Teises voorus (EK tähtaeg oktoober 2017) toetas EK kümnest Eesti esitatud taotlusest kuute kogusummas 1 045 000 eurot.

I voor

Esimeses voorus (EK tähtaeg aprill 2017) toetas EK viiest Eesti esitatud projektist kolme kogusummas 400 000 eurot.